11.12 (reede)
Ma olen alati toredate asjade puhul erilist tähelepanu pööranud viimastele päevadele. Kõige parem näide on vist gümnaasium, kus ei olnud mitte ainult lihtsalt viimane koolipäev vaid olid viimane esmaspäev, viimane teisipäev jne. Selline lugemine anna minu jaoks lõpule midagi juurde. Ei oska seda täpselt küll seletada, aga selleläbi elan ma viimasesse nädalasse kuidagi eriti sisse ning siinolemise tunne kestab kauem.
Igatahes jah ... on käes minu viimane reede siin Prantsuse – Guajaanas. Ehk isegi päike tuleb selle puhul välja?! Pole midagi kindlat siin P – G džunglis.
Sai hommikul taaskord varakult linna mindud ... põhieesmärgiga Frederic lennujaamast peale võtta. Minu rannakülastus kestis kahjuks vaid kuskil 10 minutit, sest vihmapilved kogusid ennast tublisti. Eks tiba veider oli ka üksinda suures rannas päevitada. Aga no mis sa teed kui nii väga on vaja päevitada :). Hiljem sai kontoris siis oodatud et Pariisi lennuk lõpuks kohale jõuaks. Ütleme nii et oodatud sai nii pikalt, et mul sai internetist totaalselt villand ... täielik üleküllastumus sellest ülemaailmsest võrgust. Aga ega kuskile minna ka ei saanud, sest esiteks sadas vihma ning teiseks tuli oodata kõnet et lennujaama startida. Lõpuks see päästekõne tuli ning väsinud Frederic sai peale võetud koos suurte taimekastidega. Väike peatus veel kontoris ning kiirelt sõit koju, et saaks veel valguspüügi üles seatud ning siis kahe autoga uuesti lennujaama mindud et turistid peale võtta. Sebimist oli palju, aga lõpuks said asjad aetud ning turistid ja nende pagas peale võetud. Pidime küll pooltunnikese ootama lennujaamas, aga see aeg sai mõnusalt jutustades veedetud. Liblikahuviline Bob saabus siia juba kolmandat korda, tema naine Arlien ning viimase õde Jenna tulid teist korda. Ääretult toredad ning sõbralikud inimesed. Kodutee läbimine möödus jutustamisel saatel ... nagu oleks juba kunagi varem kohtunud. Muide nad palusid edasi anda tervitused Sandrile, kes siin töötas nende esimese külastuse ajal :). Veel enne valguspüügile minekut sai natuke head veini nauditud.
Öö aga oli väga udune ning vihmane ning seetõttu ka liblikate kohapealt väga rikas. Bob jäi väga rahule esimese ööga. Suureks üllatuseks olid 3 Titanust, kes tavaliselt ilmuvad välja alles jaanuaris. Väga hea ... nüüd nägin ka mina need ära.
Tuleb tunnistada, et ka mina suutsin ilma suurema vaevata kella 2ni vastu pidada ... isegi magama ei läinud vahepeal :).
Head ööd.
12.12 (laupäev)
Kuna ka daamid soovisid linna suveniiri tiirule minna, siis võtsime täna ka nemad peale. Vahepeal oli ka järsk peatus, et tamariine vaadata ... daamid jäid rahule :). Panime Oti kontorisse maha ning suundusime ise Cayenne’i. Sai külastajatele turgu näidatud ning nendega mööda suveniiripoode käidud. Kõnnitud sai ikka korralikult ning peaaegu et kõik soovitud kingitused said ostetud. Kordaläinud käik.
Daamidel oli eile mure ... nimelt arvasid nad, et siin meie juures elab ikka veel suur saramaka perekond ning nad olid kaasa toonud ohtralt komme ja mänguasju neile. Aga jah ... seda perekonda siin enam ei ole ning ainuke kommimaias laps meil siin on Cyril. Seega siis sai täna linna minnes need kingipakid kaasa võetud ning linnas lastele jagatud :). See nägi välja umbes nii ... Arlien näitas mulle sobivat „ohvrit“, mina pöördusin tema ema/isa poole küsimusega et kas nende laps sooviks komme ja mänguasju ... varane jõulukingitus või nii, seejärel ulatasid ameerika prouad kingituse üle ning soovisid häid jõule. Kõik olid rahul :).
Teel koju veel Ott kontorist peale ning siis jõudis veel natuke magada et valguspüügile sättida.
Täna õhtul tuli ka Jenna seda öist kino uudistama, kuid suurema vihma saabudes viisin ta juba koju tagasi. Lisaks imelistele liblikatele saime täna ka veel 2 Titanust. Tige Titanus nohiseb muide väga valjult.
Head ööd.
13.12 (pühapäev)
Ott viisin täna külalised Cacaosse. Minul on sellest linnakesest juba üleküllastus ning jäin parem koju. Mis seal salata mõnus oli viimane pühapäev siin veeta rahulikult koduseid toimetusi tehes ning magades.
Täna õhtul tuli Arlien meie öiseid tegemisi jälgima. Meie küll alustasime juba kell 6, et kogu värk üles seada, aga teistele läksime järgi alles kella 9.
Võib öelda, et Bobi lahkus oli piiritu ... väga mitu huvitavat lendajat sai ka meie ümbrikutesse pandud. Mitmel korral sai Bobi käest mitu korda üle küsitud, et kas oled ikka kindel et sa ise seda ei taha :). Sellepeale ta tavaliselt muigas natukese ja ütles, et tal juba on neid mitu :).
Head ööd.
14.12 (esmaspäev)
Võib öelda, et terve päev sai laias laastus horisontaalis veedetud. Vahelduvalt kas voodis või hamacis. Aga no kuidagi on vaja ju välja magada.
Täna sai õhtul lausa 4 tundi oodatud enne kui Bob valge lina äärde tuli. Nimelt tulin talle järgi alles kell pool 11. Eks see muidugi mõistlik ole ... kella 7 ajal hakkab juba vaikselt lina täituma ning 3 tunniga jõuab sinna juba täitsa suur valik tekkida. Ning kui juba valguse peale on kohale lennatud, siis ära sealt juba keegi ei lähe. Kõik jäävad paigale.
Õhtu tipp oli see kui kella 10 ajal avastasin järsku lina pealt olevuse nimega Mouches de Cayenne või ka nimega Arlequin. Imeilus mardikas (ei tea kas see on õige sõna selle kohta), kelle esijalad on poolepikemad kui ülejäänud ning kelle kattetiivad on ilusa mustriga kaetud ... nagu oleks tatoveering tehtud. Bob oli ka selle leiu üle väga õnnelik ... oli eelmise külastuse ajal ka ühe sellise saanud, aga mitte rohkem.
Head ööd.
15.12 (teisipäev)
Sipelgate pealetung ... tänane põhisündmus. Pealelõunal tuli järsku Bob murega, et nende majas on ohtralt sipelgaid. Asja lähemalt uurides selgus, et sipelgatel oli tõesti plaanis maja ära vallutada. Appi tuli võtta meie kange kemikaal ning harjad. Kemikaali tugeva lõhna tõttu aga oli mõeldamatu, et turistid samasse majja jäävad. Mõtlesime siis Utiga, et paneme nad majja nimega Angelique ... seda üle vaadates selgus, et ka seal on sipelgad. Peale seda ei jäänud muud üle kui nad suunata viimasesse turistidele mõeldud majja. Kiirelt sai siis Utile appi mindud ning maja ära koristatud ning voodid tehtud. Hea oli, et meil siin samal ajal teisi turiste ei ole. Lõpuks sai majad ära vahetatud ... väike pettumus küll külastajatele, sest majadevahetus ei teinud neil just elu mugavamaks ega hubasemaks.
Hiljem kui Frederic oli ka nendega rääkinud, siis selgus et üks turistidest soovib juba homme Prantsuse – Guajaanast lahkuda ... kas siis sipelgate või vihma pärast ... ei teagi. Igatahes on seda raske korraldada ning suure tõenäosusega on ta sunnitud siia jääma.
Täna aga otsustas Bob valguspüügi ära jätta. Eile püüki lõpetades ütles ta, et on juba saanud rohkem saaki kui lootis üldse kokku saada.
Head ööd.
kolmapäev, 16. detsember 2009
reede, 11. detsember 2009
5.12 (laupäev)
Suundusime linna. Turulkäiku tuleb nüüd eriti nautida, sest vb on tänane turulkäik siin viimane. Sattusime taas tipptunnis sööma ning seetõttu oli ka meie lemmik koht täiesti täis ... tuli naaberkohaga leppida. See tähendas lihtsalt seda, et portsud olid väiksemad, aga turumelule olime palju lähemal.
Pealelõunal käisime rannas. Päevitus vajab ju viimistlemist ja no ookeanis ujumine ei ole ka just väga vastumeelne, eks :). Vesi oli ikka väga soolane ja päike oli ikka väga soe. Ütlemata mõnus. Seejärel väike värskendus kontoris ning pimeduse saabudes suundusime Cayenne jälle. Õhtuburger keskväljakul on endiselt teemas. Millegipärast arvasin, et ka palmide väljak on ohtrate tulede ja ronivate jõuluvanadega kaunistatud, aga ei. Tundub, et kõige rohkem kaunistatud koht/hoone on ikkagi maja, kus meie kontor on. Nägime küll mingisuguseid valgustusi, mis küll ei põlenud. Kes ikka pimedused kaunistused põlema paneb eks :). Seega ei saanudki veel teha pilte siinsetest jõulutuledest. Aga no aega veel on ... natuke.
Head ööd.
6.12 (pühapäev)
Hommikul rõõmustavad vestlused pere ja sõpradega.
Lõunast aga suundusime juba metsa tagasi, sest oli vaja veel poest ka läbi käia.
Seekord sai koju ka tööd kaasa võetud. Nimelt tõi Dantel juba mitumitu nädalat tagasi Surinamist suure hunniku Quassiat ... nüüd vaja need oksad taas koorest puhastada. Kontoris on seda tööd maru kehva teha. Siin küll natuke niiskem, aga kui kiirelt teha siis saab need juba varsti kontorisse tagasi kuivama viia. Kui muud teha ei ole, siis on see päris hea näputöö.
Ka meil siin käivad ettevalmistused pühadeks ja vist isegi võib öelda, et tekitatakse natuke jõulutunnet. Nimelt igal aastal meisterdab Florence oma majja väikese laua peale sellise suhteliselt traditsioonilise jõulustseeni ... jeesuke, targad mehed jne. Asja ilmestavad ka Prantsusmaalt saadetud savikujud (talunaine, jahimees jne.). Need savikujud pidid väga traditsioonilised olema Lõuna – Prantsusmaal ... kust Florence pärit on. Lisaks juba tuttavatele asjadele rippus seina peal ka langevarjuga jõuluvana ... no kui lund ei ole siis ei saa ju ka saaniga sõita ... järelikult on langevari loogiline lahendus :). Vestlesime natuke jõulu teemadel ning sellest kuidas siin jõulutunnet tekitatakse.
Head ööd.
7.12 (esmaspäev)
Veetsin päeva Quassia seltsis ... tagajärjeks 4 villi sõrmedel. Kui need aga töö käigus katki lähevad siis ei ole asi enam üldse nii tore.
Üle väga pika aja sai ka Fredi auto seest ära puhastatud. Muidu vist poleks keegi seda ka järgmised pool aastat teinud kui just ei ole vaja turiste vedada. Seda aga nimelt just nädala lõpus peamegi tegema.
Laman hamacis, kuulan muusikat ning mõtlen siin veedetud toredale ajale. On mida mõelda.
Head ööd.
8.12 (teisipäev)
Mõtted liiguvad üha tihedamini kodule. Samas aga käivad peast läbi need erinevad seigad siin kogetust. Tunded ja mõtted on segased. Alguses pikana tundunud aeg on nüüd kuidagi linnulennult mööda läinud.
Head ööd.
9.12 (kolmapäev)
Suundusin täna varakult linna, et ehk saab ennelõunal randa minna. Aga ei. Just täna oli see päev, kus ka linnas oli taevas täiesti pilves ning päikest polnud üldse kuskilt paista. Niipalju siis päevitamisest. Sain aga hoopis poodides väikese tiiru teha ... küll suhteliselt tulutu. Nimelt olen juba pikalt otsinud endale mingit soojemat ja pikkade varrukatega riietuseset. Seda aga siin ei müüda. On küll mingeid kampsuneid, millel aga pole ei nägu ega tegu. Ju siis on ette nähtud, et ma külmun Pariisis ära. Või siis lihtsalt tarbin kogu siit kaasa ostetud rummi üksinda külmarohu näol ära :).
Kojusõit oli oodatust varem, sest Cyrillil jäi pealelõunane trenn ära.
Kodus sai toas üks korralik koristus tehtud ... küll võib alles igast pahna koguneda 11 kuuga :S. Palju asju sai ära visatud ning tekkisid väikesed kahtlused, et kas suudan ikka jääda lubatud 20 kg piiresse.
Head ööd.
10.12 (neljapäev)
Palju õnne Kaisale sünnipäevaks!
Sajab juba 9. tundi järjest ... kord tugevamalt ja kord vaiksemalt. Majade vahele on tekkinud suured lombid, külm on, välja on ilmunud mingid jube tüütud lendavad olevused kes aina näkku ronivad. Päeva parim hetk oli see kui Fred meile Pariisist helistas. Teade et homme saab linna sõita oli igati tervitatav :). Ja veel pealegi kaks korda ... alguses vaja Fred koju tuua ja siis hiljem minna turistidele järgi.
Frediga telefonis rääkides sain ka teada, mis on olnud põhjuseks et sõit Kourusse on ümbersuunatud. Nimelt üks suurem sild, mis on umbes 6 km Cayenne ääres olevast ringteest, on lihtsalt nii ohtlikkuks muutunud, et see otsustati ajutiselt sulgeda. Polevat küll väga vana sild (ehk kuskil 20 aasta ringis) aga siin asjad lihtsalt ei kesta kaua. Seega nüüd sõidavad kõik inimesed suure ringiga. See ümbersõit on muide viimane võimalus ... rohkem teid lihtsalt sinnapoole ei vii. Ehk keegi vanadest paadimeestest leiab endale jälle tööd ja hakkab suuremate paatidega autosid üle jõe tooma nagu varem.
Head ööd.
Suundusime linna. Turulkäiku tuleb nüüd eriti nautida, sest vb on tänane turulkäik siin viimane. Sattusime taas tipptunnis sööma ning seetõttu oli ka meie lemmik koht täiesti täis ... tuli naaberkohaga leppida. See tähendas lihtsalt seda, et portsud olid väiksemad, aga turumelule olime palju lähemal.
Pealelõunal käisime rannas. Päevitus vajab ju viimistlemist ja no ookeanis ujumine ei ole ka just väga vastumeelne, eks :). Vesi oli ikka väga soolane ja päike oli ikka väga soe. Ütlemata mõnus. Seejärel väike värskendus kontoris ning pimeduse saabudes suundusime Cayenne jälle. Õhtuburger keskväljakul on endiselt teemas. Millegipärast arvasin, et ka palmide väljak on ohtrate tulede ja ronivate jõuluvanadega kaunistatud, aga ei. Tundub, et kõige rohkem kaunistatud koht/hoone on ikkagi maja, kus meie kontor on. Nägime küll mingisuguseid valgustusi, mis küll ei põlenud. Kes ikka pimedused kaunistused põlema paneb eks :). Seega ei saanudki veel teha pilte siinsetest jõulutuledest. Aga no aega veel on ... natuke.
Head ööd.
6.12 (pühapäev)
Hommikul rõõmustavad vestlused pere ja sõpradega.
Lõunast aga suundusime juba metsa tagasi, sest oli vaja veel poest ka läbi käia.
Seekord sai koju ka tööd kaasa võetud. Nimelt tõi Dantel juba mitumitu nädalat tagasi Surinamist suure hunniku Quassiat ... nüüd vaja need oksad taas koorest puhastada. Kontoris on seda tööd maru kehva teha. Siin küll natuke niiskem, aga kui kiirelt teha siis saab need juba varsti kontorisse tagasi kuivama viia. Kui muud teha ei ole, siis on see päris hea näputöö.
Ka meil siin käivad ettevalmistused pühadeks ja vist isegi võib öelda, et tekitatakse natuke jõulutunnet. Nimelt igal aastal meisterdab Florence oma majja väikese laua peale sellise suhteliselt traditsioonilise jõulustseeni ... jeesuke, targad mehed jne. Asja ilmestavad ka Prantsusmaalt saadetud savikujud (talunaine, jahimees jne.). Need savikujud pidid väga traditsioonilised olema Lõuna – Prantsusmaal ... kust Florence pärit on. Lisaks juba tuttavatele asjadele rippus seina peal ka langevarjuga jõuluvana ... no kui lund ei ole siis ei saa ju ka saaniga sõita ... järelikult on langevari loogiline lahendus :). Vestlesime natuke jõulu teemadel ning sellest kuidas siin jõulutunnet tekitatakse.
Head ööd.
7.12 (esmaspäev)
Veetsin päeva Quassia seltsis ... tagajärjeks 4 villi sõrmedel. Kui need aga töö käigus katki lähevad siis ei ole asi enam üldse nii tore.
Üle väga pika aja sai ka Fredi auto seest ära puhastatud. Muidu vist poleks keegi seda ka järgmised pool aastat teinud kui just ei ole vaja turiste vedada. Seda aga nimelt just nädala lõpus peamegi tegema.
Laman hamacis, kuulan muusikat ning mõtlen siin veedetud toredale ajale. On mida mõelda.
Head ööd.
8.12 (teisipäev)
Mõtted liiguvad üha tihedamini kodule. Samas aga käivad peast läbi need erinevad seigad siin kogetust. Tunded ja mõtted on segased. Alguses pikana tundunud aeg on nüüd kuidagi linnulennult mööda läinud.
Head ööd.
9.12 (kolmapäev)
Suundusin täna varakult linna, et ehk saab ennelõunal randa minna. Aga ei. Just täna oli see päev, kus ka linnas oli taevas täiesti pilves ning päikest polnud üldse kuskilt paista. Niipalju siis päevitamisest. Sain aga hoopis poodides väikese tiiru teha ... küll suhteliselt tulutu. Nimelt olen juba pikalt otsinud endale mingit soojemat ja pikkade varrukatega riietuseset. Seda aga siin ei müüda. On küll mingeid kampsuneid, millel aga pole ei nägu ega tegu. Ju siis on ette nähtud, et ma külmun Pariisis ära. Või siis lihtsalt tarbin kogu siit kaasa ostetud rummi üksinda külmarohu näol ära :).
Kojusõit oli oodatust varem, sest Cyrillil jäi pealelõunane trenn ära.
Kodus sai toas üks korralik koristus tehtud ... küll võib alles igast pahna koguneda 11 kuuga :S. Palju asju sai ära visatud ning tekkisid väikesed kahtlused, et kas suudan ikka jääda lubatud 20 kg piiresse.
Head ööd.
10.12 (neljapäev)
Palju õnne Kaisale sünnipäevaks!
Sajab juba 9. tundi järjest ... kord tugevamalt ja kord vaiksemalt. Majade vahele on tekkinud suured lombid, külm on, välja on ilmunud mingid jube tüütud lendavad olevused kes aina näkku ronivad. Päeva parim hetk oli see kui Fred meile Pariisist helistas. Teade et homme saab linna sõita oli igati tervitatav :). Ja veel pealegi kaks korda ... alguses vaja Fred koju tuua ja siis hiljem minna turistidele järgi.
Frediga telefonis rääkides sain ka teada, mis on olnud põhjuseks et sõit Kourusse on ümbersuunatud. Nimelt üks suurem sild, mis on umbes 6 km Cayenne ääres olevast ringteest, on lihtsalt nii ohtlikkuks muutunud, et see otsustati ajutiselt sulgeda. Polevat küll väga vana sild (ehk kuskil 20 aasta ringis) aga siin asjad lihtsalt ei kesta kaua. Seega nüüd sõidavad kõik inimesed suure ringiga. See ümbersõit on muide viimane võimalus ... rohkem teid lihtsalt sinnapoole ei vii. Ehk keegi vanadest paadimeestest leiab endale jälle tööd ja hakkab suuremate paatidega autosid üle jõe tooma nagu varem.
Head ööd.
laupäev, 5. detsember 2009
26.11 (neljapäev)
Taaskord varakult kodust välja. Sattusime ka mingisse seletamatusse ummikusse, mida ma ei ole sellel teelõigul kunagi varem näinud ... ükskõik mis kellaajal. Lõpuks sai Cyril ikka õigeks ajaks kooli.
Suure ja pikaajalise vihmaga langevad puude oksad üha madalamale ja madalamale. Meie mägitee kohal olevad puud vajuvad märgatavalt. Mitmetes kohtades on väiksemad ja suuremad puud teele langenud. Kuna aga endal ei ole aega ega vahendeid kunagi selle likvideerimisega tegeleda, siis tuleb lihtsalt mööda laveerida ning loota, et puhastus meeskond tuleb varsti ja teeb tee jälle vabaks.
Head ööd.
27.11 (reede)
Hommikul sai taaskord koolibussi mängitud. Peale seda aga kolasin mööda suveniiri poode ... müüjad on juba peaaegu et tuttavad. Seega liiga palju on nendes käidud. Aga tänasega võib öelda, et hakkab vaikselt vist asjaga ühelepoole saama. Vaja ju ikka huvilistele kohalikku nodi viia :).
Tagasiteel ajasime Cyrilliga juttu ... sai inglise keelt harjutatud. Tore.
Head ööd.
28.11 (laupäev)
Meie toredalt turult mõned värsked viljad ning siis sööma ... taaskord sai kõht riisist liiga täis.
Kontoris sai taaskord kodustega ühenduses olla ning rääkida sõpradega, kellest polnud ammu kuulnud. Tohutult hea oli üle pika aja mõnusalt naerda ... nendega koos. Oehh.
Suundusime juba suhteliselt varakult koju tagasi, sest lihtsalt kõik asjad said juba internetis aetud ... niisama lobiseda oleks ju küll saanud, aga ausaltöeldes aitas linnas olemisest juba küll. Ruttu tagasi metsa.
Sajab küll vihma ja pusa tuleb selga ajada ning generaatorid tööle panna ning loota, et elekter ikkagi ära ei lähe ... aga ikka on hea :). Oled peaaegu et niisama.
Hakkan vaikselt puudust tundma pusadest ja kampsunist, mis sai vanematega Eestisse saadetud. Kui ainuke soe riietusese sai täna lolli peaga pessu pandud ja praegust ilma arvestades kuivab see ehk järgmiseks nädalavahetuseks ära, siis ei jää muud üle kui ohtralt likööriga rikastatud teed juua. Sokid jalga ja lina ümber. Natuke nagu hakkab soojem ... aga temperatuur on kuskil + 20 ringis?! :)
Head ööd.
29.11 (pühapäev)
Veetsin päeva taaskord „Papillon“i seltsis.
Täna sõitis meie juurest minema Philippe ... filmimees Pariisist. Olevat oma filmiga nüüd valmis saanud ja ei teagi, kas tuleb enam siia tagasi.
Head ööd.
30.11 (esmaspäev)
Lahkusid ka ülejäänud turistid ning nüüd võiks nagu metsapõletamisega alustada. Siiski alustasime täna natuke vaiksemalt. Nimelt võtsime ette päikesepaneelide puhastamise. Meie maja katusel olevad paneelid, mis annavad meile sooja vett, on olnud pesemata vähemalt aasta. Muidu halli värvi paneelid olid muundunud pruunikaks. Pesuks ei kasutanud midagi muud kui vana pluusi ning vett, kuhu oli sisse kallatud natuke valgendajat. Viimase kasutamine tundus natuke veider, aga no mis sa teed kui nii on kirjas. Sellega minu ronimised piirdusid. Edasi tegeles ronimisega Ott. Nimelt oli vaja turnida pesumaja katusele ning hiljem ka ühe turistide maja katusele. Need kõrgused sobisid temale kuidagi paremini :).
Vat kui edukas päev üle pika aja.
Head ööd.
1.12 (teisipäev)
Sai jätkatud paneelide pesu ... no nii palju kui vihm seda lubas. Aga kuna lugemine, muusika kuulamine ning niisama lebotamine vahepeal on nagu päevaste toimetuste edetabeli tipus, siis tuli midagi teha. Isegi kui sadas natuke vihma.
Enamus päevast oli taaskord hall ning vahelduva eduga sadas.
Head ööd.
2.12 (kolmapäev)
Palju õnne Matsile sünnipäevaks!
Väljas on ilgelt palav ning auto konditsioneer vaevu suudab olemise autos mugavaks teha ning siis hakkab raadiost kostuma laul lumememmest. See hetk oli lihtsalt nii naljakas, et ma naersin autos üksinda kõva häälega. Hiljem linnas olles sain veel aimu natuke siinsest jõulumeeleolust ... või vähemalt sellest, et kuidas proovitakse seda tekitada. Huvitav kas neil üldse on siin midagi sellist nagu meil Eestis ... et piparkookide ning verivorsti tegemine, küünalde põletamine, kuuse ehtimine jnejne need on need mis jõulutunde tekitavad. Aga siin?! Eks see selgub.
Kontoris sain natuke nö saunas olla. Elekter oli terves Matoury linnas kuskil 3 tundi ära ... ei saanud konditsioneeri ega midagi kasutada.
Head ööd.
3.12 (neljapäev)
Täna sai lõpuks päikesepaneelide puhastamisega ühele poole. Kõik paneelid said kõntsast puhtaks. Muidugi iga hetk kui ma taaskord pesema suundusin, siis hakkas sadama. Seega siis kogu hommikupoolik kulus edasi-tagasi pendeldamisele ning sobiva hetke leidmisele.
Vahepeal sajab nii kõvasti, et arvutist muusikat kuulates tuleb hääl põhja keerata, aga ikkagi ei kuule korralikult.
Head ööd.
4.12 (reede)
Kanalast tuli täna uus rekord ... 29 muna!!! Keegi ei jõua neid ära tarbida siin ja seega viis Florence kõik siiamaani saadud ning alles jäänud munad linna. Küll saab jagada töökaaslastele ja tuttavatele. Uti pakkus küll välja, et ma paneks endale müügileti siia tee äärde ... et siis kui keegi soost tuleb ja tahab kodus muna süüa, siis on kohe võimalik kohalikke Kaw mäe mune osta. Pakkusin hinnaks 1 muna 1 euro. Pidavat liiga kallis olema. Õnnelike kanade munad ongi kallid!
Ootamatult saabus Bernard, et natuke elektriku töid teha ning üle vaadata, et kaugel me metsa põletamisega oleme. Viimase kohta pidi tõdema, et mitte väga kaugel. Sellise vihmaga on raske midagi põlema saada.
Pool tundi päikest, pool tundi tugevat vihma, päike, vihm, päike, vihm jnejnejne. Proovi siis sellise ilmaga midagi ette võtta.
Head ööd.
Taaskord varakult kodust välja. Sattusime ka mingisse seletamatusse ummikusse, mida ma ei ole sellel teelõigul kunagi varem näinud ... ükskõik mis kellaajal. Lõpuks sai Cyril ikka õigeks ajaks kooli.
Suure ja pikaajalise vihmaga langevad puude oksad üha madalamale ja madalamale. Meie mägitee kohal olevad puud vajuvad märgatavalt. Mitmetes kohtades on väiksemad ja suuremad puud teele langenud. Kuna aga endal ei ole aega ega vahendeid kunagi selle likvideerimisega tegeleda, siis tuleb lihtsalt mööda laveerida ning loota, et puhastus meeskond tuleb varsti ja teeb tee jälle vabaks.
Head ööd.
27.11 (reede)
Hommikul sai taaskord koolibussi mängitud. Peale seda aga kolasin mööda suveniiri poode ... müüjad on juba peaaegu et tuttavad. Seega liiga palju on nendes käidud. Aga tänasega võib öelda, et hakkab vaikselt vist asjaga ühelepoole saama. Vaja ju ikka huvilistele kohalikku nodi viia :).
Tagasiteel ajasime Cyrilliga juttu ... sai inglise keelt harjutatud. Tore.
Head ööd.
28.11 (laupäev)
Meie toredalt turult mõned värsked viljad ning siis sööma ... taaskord sai kõht riisist liiga täis.
Kontoris sai taaskord kodustega ühenduses olla ning rääkida sõpradega, kellest polnud ammu kuulnud. Tohutult hea oli üle pika aja mõnusalt naerda ... nendega koos. Oehh.
Suundusime juba suhteliselt varakult koju tagasi, sest lihtsalt kõik asjad said juba internetis aetud ... niisama lobiseda oleks ju küll saanud, aga ausaltöeldes aitas linnas olemisest juba küll. Ruttu tagasi metsa.
Sajab küll vihma ja pusa tuleb selga ajada ning generaatorid tööle panna ning loota, et elekter ikkagi ära ei lähe ... aga ikka on hea :). Oled peaaegu et niisama.
Hakkan vaikselt puudust tundma pusadest ja kampsunist, mis sai vanematega Eestisse saadetud. Kui ainuke soe riietusese sai täna lolli peaga pessu pandud ja praegust ilma arvestades kuivab see ehk järgmiseks nädalavahetuseks ära, siis ei jää muud üle kui ohtralt likööriga rikastatud teed juua. Sokid jalga ja lina ümber. Natuke nagu hakkab soojem ... aga temperatuur on kuskil + 20 ringis?! :)
Head ööd.
29.11 (pühapäev)
Veetsin päeva taaskord „Papillon“i seltsis.
Täna sõitis meie juurest minema Philippe ... filmimees Pariisist. Olevat oma filmiga nüüd valmis saanud ja ei teagi, kas tuleb enam siia tagasi.
Head ööd.
30.11 (esmaspäev)
Lahkusid ka ülejäänud turistid ning nüüd võiks nagu metsapõletamisega alustada. Siiski alustasime täna natuke vaiksemalt. Nimelt võtsime ette päikesepaneelide puhastamise. Meie maja katusel olevad paneelid, mis annavad meile sooja vett, on olnud pesemata vähemalt aasta. Muidu halli värvi paneelid olid muundunud pruunikaks. Pesuks ei kasutanud midagi muud kui vana pluusi ning vett, kuhu oli sisse kallatud natuke valgendajat. Viimase kasutamine tundus natuke veider, aga no mis sa teed kui nii on kirjas. Sellega minu ronimised piirdusid. Edasi tegeles ronimisega Ott. Nimelt oli vaja turnida pesumaja katusele ning hiljem ka ühe turistide maja katusele. Need kõrgused sobisid temale kuidagi paremini :).
Vat kui edukas päev üle pika aja.
Head ööd.
1.12 (teisipäev)
Sai jätkatud paneelide pesu ... no nii palju kui vihm seda lubas. Aga kuna lugemine, muusika kuulamine ning niisama lebotamine vahepeal on nagu päevaste toimetuste edetabeli tipus, siis tuli midagi teha. Isegi kui sadas natuke vihma.
Enamus päevast oli taaskord hall ning vahelduva eduga sadas.
Head ööd.
2.12 (kolmapäev)
Palju õnne Matsile sünnipäevaks!
Väljas on ilgelt palav ning auto konditsioneer vaevu suudab olemise autos mugavaks teha ning siis hakkab raadiost kostuma laul lumememmest. See hetk oli lihtsalt nii naljakas, et ma naersin autos üksinda kõva häälega. Hiljem linnas olles sain veel aimu natuke siinsest jõulumeeleolust ... või vähemalt sellest, et kuidas proovitakse seda tekitada. Huvitav kas neil üldse on siin midagi sellist nagu meil Eestis ... et piparkookide ning verivorsti tegemine, küünalde põletamine, kuuse ehtimine jnejne need on need mis jõulutunde tekitavad. Aga siin?! Eks see selgub.
Kontoris sain natuke nö saunas olla. Elekter oli terves Matoury linnas kuskil 3 tundi ära ... ei saanud konditsioneeri ega midagi kasutada.
Head ööd.
3.12 (neljapäev)
Täna sai lõpuks päikesepaneelide puhastamisega ühele poole. Kõik paneelid said kõntsast puhtaks. Muidugi iga hetk kui ma taaskord pesema suundusin, siis hakkas sadama. Seega siis kogu hommikupoolik kulus edasi-tagasi pendeldamisele ning sobiva hetke leidmisele.
Vahepeal sajab nii kõvasti, et arvutist muusikat kuulates tuleb hääl põhja keerata, aga ikkagi ei kuule korralikult.
Head ööd.
4.12 (reede)
Kanalast tuli täna uus rekord ... 29 muna!!! Keegi ei jõua neid ära tarbida siin ja seega viis Florence kõik siiamaani saadud ning alles jäänud munad linna. Küll saab jagada töökaaslastele ja tuttavatele. Uti pakkus küll välja, et ma paneks endale müügileti siia tee äärde ... et siis kui keegi soost tuleb ja tahab kodus muna süüa, siis on kohe võimalik kohalikke Kaw mäe mune osta. Pakkusin hinnaks 1 muna 1 euro. Pidavat liiga kallis olema. Õnnelike kanade munad ongi kallid!
Ootamatult saabus Bernard, et natuke elektriku töid teha ning üle vaadata, et kaugel me metsa põletamisega oleme. Viimase kohta pidi tõdema, et mitte väga kaugel. Sellise vihmaga on raske midagi põlema saada.
Pool tundi päikest, pool tundi tugevat vihma, päike, vihm, päike, vihm jnejnejne. Proovi siis sellise ilmaga midagi ette võtta.
Head ööd.
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)
