11.12 (reede)
Ma olen alati toredate asjade puhul erilist tähelepanu pööranud viimastele päevadele. Kõige parem näide on vist gümnaasium, kus ei olnud mitte ainult lihtsalt viimane koolipäev vaid olid viimane esmaspäev, viimane teisipäev jne. Selline lugemine anna minu jaoks lõpule midagi juurde. Ei oska seda täpselt küll seletada, aga selleläbi elan ma viimasesse nädalasse kuidagi eriti sisse ning siinolemise tunne kestab kauem.
Igatahes jah ... on käes minu viimane reede siin Prantsuse – Guajaanas. Ehk isegi päike tuleb selle puhul välja?! Pole midagi kindlat siin P – G džunglis.
Sai hommikul taaskord varakult linna mindud ... põhieesmärgiga Frederic lennujaamast peale võtta. Minu rannakülastus kestis kahjuks vaid kuskil 10 minutit, sest vihmapilved kogusid ennast tublisti. Eks tiba veider oli ka üksinda suures rannas päevitada. Aga no mis sa teed kui nii väga on vaja päevitada :). Hiljem sai kontoris siis oodatud et Pariisi lennuk lõpuks kohale jõuaks. Ütleme nii et oodatud sai nii pikalt, et mul sai internetist totaalselt villand ... täielik üleküllastumus sellest ülemaailmsest võrgust. Aga ega kuskile minna ka ei saanud, sest esiteks sadas vihma ning teiseks tuli oodata kõnet et lennujaama startida. Lõpuks see päästekõne tuli ning väsinud Frederic sai peale võetud koos suurte taimekastidega. Väike peatus veel kontoris ning kiirelt sõit koju, et saaks veel valguspüügi üles seatud ning siis kahe autoga uuesti lennujaama mindud et turistid peale võtta. Sebimist oli palju, aga lõpuks said asjad aetud ning turistid ja nende pagas peale võetud. Pidime küll pooltunnikese ootama lennujaamas, aga see aeg sai mõnusalt jutustades veedetud. Liblikahuviline Bob saabus siia juba kolmandat korda, tema naine Arlien ning viimase õde Jenna tulid teist korda. Ääretult toredad ning sõbralikud inimesed. Kodutee läbimine möödus jutustamisel saatel ... nagu oleks juba kunagi varem kohtunud. Muide nad palusid edasi anda tervitused Sandrile, kes siin töötas nende esimese külastuse ajal :). Veel enne valguspüügile minekut sai natuke head veini nauditud.
Öö aga oli väga udune ning vihmane ning seetõttu ka liblikate kohapealt väga rikas. Bob jäi väga rahule esimese ööga. Suureks üllatuseks olid 3 Titanust, kes tavaliselt ilmuvad välja alles jaanuaris. Väga hea ... nüüd nägin ka mina need ära.
Tuleb tunnistada, et ka mina suutsin ilma suurema vaevata kella 2ni vastu pidada ... isegi magama ei läinud vahepeal :).
Head ööd.
12.12 (laupäev)
Kuna ka daamid soovisid linna suveniiri tiirule minna, siis võtsime täna ka nemad peale. Vahepeal oli ka järsk peatus, et tamariine vaadata ... daamid jäid rahule :). Panime Oti kontorisse maha ning suundusime ise Cayenne’i. Sai külastajatele turgu näidatud ning nendega mööda suveniiripoode käidud. Kõnnitud sai ikka korralikult ning peaaegu et kõik soovitud kingitused said ostetud. Kordaläinud käik.
Daamidel oli eile mure ... nimelt arvasid nad, et siin meie juures elab ikka veel suur saramaka perekond ning nad olid kaasa toonud ohtralt komme ja mänguasju neile. Aga jah ... seda perekonda siin enam ei ole ning ainuke kommimaias laps meil siin on Cyril. Seega siis sai täna linna minnes need kingipakid kaasa võetud ning linnas lastele jagatud :). See nägi välja umbes nii ... Arlien näitas mulle sobivat „ohvrit“, mina pöördusin tema ema/isa poole küsimusega et kas nende laps sooviks komme ja mänguasju ... varane jõulukingitus või nii, seejärel ulatasid ameerika prouad kingituse üle ning soovisid häid jõule. Kõik olid rahul :).
Teel koju veel Ott kontorist peale ning siis jõudis veel natuke magada et valguspüügile sättida.
Täna õhtul tuli ka Jenna seda öist kino uudistama, kuid suurema vihma saabudes viisin ta juba koju tagasi. Lisaks imelistele liblikatele saime täna ka veel 2 Titanust. Tige Titanus nohiseb muide väga valjult.
Head ööd.
13.12 (pühapäev)
Ott viisin täna külalised Cacaosse. Minul on sellest linnakesest juba üleküllastus ning jäin parem koju. Mis seal salata mõnus oli viimane pühapäev siin veeta rahulikult koduseid toimetusi tehes ning magades.
Täna õhtul tuli Arlien meie öiseid tegemisi jälgima. Meie küll alustasime juba kell 6, et kogu värk üles seada, aga teistele läksime järgi alles kella 9.
Võib öelda, et Bobi lahkus oli piiritu ... väga mitu huvitavat lendajat sai ka meie ümbrikutesse pandud. Mitmel korral sai Bobi käest mitu korda üle küsitud, et kas oled ikka kindel et sa ise seda ei taha :). Sellepeale ta tavaliselt muigas natukese ja ütles, et tal juba on neid mitu :).
Head ööd.
14.12 (esmaspäev)
Võib öelda, et terve päev sai laias laastus horisontaalis veedetud. Vahelduvalt kas voodis või hamacis. Aga no kuidagi on vaja ju välja magada.
Täna sai õhtul lausa 4 tundi oodatud enne kui Bob valge lina äärde tuli. Nimelt tulin talle järgi alles kell pool 11. Eks see muidugi mõistlik ole ... kella 7 ajal hakkab juba vaikselt lina täituma ning 3 tunniga jõuab sinna juba täitsa suur valik tekkida. Ning kui juba valguse peale on kohale lennatud, siis ära sealt juba keegi ei lähe. Kõik jäävad paigale.
Õhtu tipp oli see kui kella 10 ajal avastasin järsku lina pealt olevuse nimega Mouches de Cayenne või ka nimega Arlequin. Imeilus mardikas (ei tea kas see on õige sõna selle kohta), kelle esijalad on poolepikemad kui ülejäänud ning kelle kattetiivad on ilusa mustriga kaetud ... nagu oleks tatoveering tehtud. Bob oli ka selle leiu üle väga õnnelik ... oli eelmise külastuse ajal ka ühe sellise saanud, aga mitte rohkem.
Head ööd.
15.12 (teisipäev)
Sipelgate pealetung ... tänane põhisündmus. Pealelõunal tuli järsku Bob murega, et nende majas on ohtralt sipelgaid. Asja lähemalt uurides selgus, et sipelgatel oli tõesti plaanis maja ära vallutada. Appi tuli võtta meie kange kemikaal ning harjad. Kemikaali tugeva lõhna tõttu aga oli mõeldamatu, et turistid samasse majja jäävad. Mõtlesime siis Utiga, et paneme nad majja nimega Angelique ... seda üle vaadates selgus, et ka seal on sipelgad. Peale seda ei jäänud muud üle kui nad suunata viimasesse turistidele mõeldud majja. Kiirelt sai siis Utile appi mindud ning maja ära koristatud ning voodid tehtud. Hea oli, et meil siin samal ajal teisi turiste ei ole. Lõpuks sai majad ära vahetatud ... väike pettumus küll külastajatele, sest majadevahetus ei teinud neil just elu mugavamaks ega hubasemaks.
Hiljem kui Frederic oli ka nendega rääkinud, siis selgus et üks turistidest soovib juba homme Prantsuse – Guajaanast lahkuda ... kas siis sipelgate või vihma pärast ... ei teagi. Igatahes on seda raske korraldada ning suure tõenäosusega on ta sunnitud siia jääma.
Täna aga otsustas Bob valguspüügi ära jätta. Eile püüki lõpetades ütles ta, et on juba saanud rohkem saaki kui lootis üldse kokku saada.
Head ööd.