4.02 (kolmapäev)
Hommikul kell 7 üles ja siis kohe taimi puhastama...Dantel vaatas mind küll imelikult kui nägi, et ma nii vara juba kohal olen. Igatahes 5 tundi jutti puhastasime neid taimi...korraks oli 5 minti pausi ja siis jälle...ei olnudki nii hull kui tundub. Kui hoog sees siis läheb kiirelt.
Siis järsku tuli Fred ja ütles, et läheme linna...pidin 5 mindiga ennast puhtak saama kuidagi, riided ära vahetama ja asjad kokku panema, et linna minna. Jõudsin. Teel linna andis Fred mulle lubatud mobiiltelefoni ja kõnekaardi. Levi küll siin metsa vahel ei ole, aga korra nädalas saan kindlasti leviauku ja siis saan helistada. Väga lahe igatahes. Kui linna saime, siis viisime alguses pakitud taimed külmlattu ära. Fred ütles, et seal on nagu Eestis...no tõesti...seal oli -20 kraadi :) väga kodune tunne tuli igatahes peale. Siis suundusime kontorisse, kus sain arvutis olla täitsa pikalt...ehk mingi 4 tundi isegi vist. Ilgelt hea oli kodustega rääkida. Emmega oli hea rääkida pikalt...kui ikka mured ära rääkida, siis hakkab kohe kergem.
Istusin seal kontoris ja ajasin juttu ja taustaks käis mõnus mustade muusika...nad harjutavad siin selle suure karnevali jaoks, kuhu Fred lubas mind orgunnida kui Aafrikast tagasi tuleb järgmisel nädalal. Ootan juba.
Tagasi tulles käisime tee peal ühest poest läbi...kodupoodi neil vms. Poodi peavad kas hiinlased, jaapanlased või korealased...saa neist siis aru. Igathes süsteem on selline, et iga kuu on mul seal poes 300 euri krediiti vms. Kui lähen sinna mingeid asju ostma, siis tšeki peale pean panema lihtsalt oma nime ja allkirja. Fred tegeleb selle maksmisega ise kuu lõpus. Väga lihtne süsteem. Poes on toidu valik täitsa tavaline...minu lemmik makarone oli isegi ja pelmeene...no cool eks :). Kusjuures minu suureks üllatuseks oli poes värskete köögiviljade valik väga väike ja mingeid imevilju siin ka väga ei onud. Ja no muidugi mingist suurest vorsti ja singi valikust ei saa siin rääkidagi :). Ei ostnud küll väga palju asju, aga arve on 40 euri...hull värk. Õnneks siin palava käes väga söögiisu ei olegi. Ja muide mina ei saa ikka aru, et kuidas nad ise siin selle palavusega ilgelt rasvaseid asju söövad.
Tagasiteel ajasime niisama juttu....rääkisime nendest, kes siin enne mind on olnud ja kui kiiresti kõik eestlased on prantsuse keele ära õppinud :) loodan, et ma jätkan seda sama rada. Fred ütles, et põhilised ül, mis mul seoses külastajatega on, ongi nende sõidutamine kui nad kuskile soovivad minna ja siis valguspüügi võrgu püstitamine. Siin pidi käima hästi palju erinevaid ja huvitavaid inimesi...varsti tuleb siia mingi itaallane, kes on siin ennem ka juba mitu korda käinud. Tuleb liblikaid püüdma nagu ma aru sain. Juba ootan, et saaks nendega juttu ajada. Cool. Siis üks asi veel, mida ma tegema pean on Fredi poja koolist ära toomine. Ta käib koolis siin 30 km kaugusel külas. Põhiliselt pean seda tegema siis kui Fred ise kuskil välismaal on ja Florence (Fredi naine) ka ei saa minna.
Jõudsime Frediga jutu lõpetuseks ühisele arusaamale, et ükskõik mis on...kas hea või halb asi, siis tuleb sellest rääkida. Ütles, et kui teda ennast ei ole, siis võib Florence’le ka rääkida. Tore.
Ahjaa...kui tagasi jõudsime ja ma enda sööki külmikusse panin, siis passis nurgas üks ilgelt suur ja rõve konn...hüppas seal vastu seina. Ma muidugi ehmatasin ära, aga Fred ütles, et jaja meil on neid palju siin :). Kusjuures enam ei ehmatagi iga ämblik ja loom mind ära...neid siin lihtsalt nii palju et ei jõua pidevalt ehmuda.
5.02 (neljapäev)
Istun ja söön hommikust praegu. Kell on 8 ja pean kohe tööle minema. Magada sain üllatavalt hästi. Ei ärganudki nii tihti üles kui eelnevatel öödel. Hommikul voodit tehes jooksus voodi kõrvalt seina pealt üles see sisalik, kellele Maku nimeks panin :)
Püüan siin praegu lugeda elektri – ja veesüsteemide kasutamise õpetust, mida on 27 lk. Ilgelt keeruline, aga eks kui oma silmaga ära näha, siis on lihtsam.
Peangi nüüd nõud ära pesema ja minema. Kohtumiseni igatahes ;)
Lisaks minule ja Dantelile on praegu veel abis kaks tüüpi, aga kuna need suured valged kartulikotid on otsas, siis ma ei saagi pakkida ja midagi muud seal ka praegu ei ole teha. Sildistasin ärapakitud kotid ära ja panime need autosse. Sildil oli kirjas taime nimi, Cayenne, kuupäev ja siis mingi nr veel.
Pidin just ühte autot siis liigutama...2 meetrit tagasi...aga keegi teine siin praegu olevatest ei oska sõita. Nuputasin tükk aega, kuidas sellel bussikesel tagurpidi käik sisse läheb :D lõpuks läkski...tuli mingit nupukest tõmmata käigukangi juurest. Jälle sain targemaks.
Käisin just Rorua (vist on õigesti kirjutatud) külast Fredi poega koolist ära toomas. Ta ise pidi kuskile mujale minema. Väga mõnus oli sõita...see tee on siin nagu selline mõnus Eesti metsavahe tee, ainult et asfaltiga. (Et teil oleks parem ette kujutada siis seda 30 kilomeetrit sõitsin ma umbes 40 minti). Ja siis mõlemal pool teed on paks džungel ja hästi kõrged puud ja värvilised taimed. Ja siis kui Rorua poole sõitsin passis kotkas keset teed...tõusis lendu ja see tiiva siruulatud oli ikka täitsa suur. Võimas. Ja siis oli tee servas järsku mingi kolonn (umbes 5 autot) mundris meestega :) Mann, sulle midagi. Tagasiteel oli teepeal väike pärdik...just pärdik. Mitte selline suur ahv. Suht pika sabaga oli ja hüppas nagu känguru...ei teagi, mis sorti ta siis täpselt oli.
Teen endale lõunat praegu...imelik on ainult ühele inimesele süüa teha. Makarone pean ju keetma ainult umbes 2 peotäit ja ongi kõik. Veider.
Kell on 6:30 alles ja ma sain juba vabaks. Pesemas ka juba käidud. Mõnus on nii terve päeva tööd teha ja siis õhtul rampväsinuna magama heita. Ei oleks ise ka uskunud, et mina seda ütlen, aga nii on :) Eks näis kui kaua. Ei suuda kohe kuidagi niisama istuda.
Head ööd.
6.02 (reede)
Muidu on tänane hommik täitsa ok, aga rahu ei anna mulle üks asi. Nüüd kui Fred on 10 päeva Aafrikas, siis pean mina tegelema elektri ja veesurve kontrollimise ja laadimisega. Selle 27 lk materjali lugesin küll läbi, aga see on kõik inglise keeles ja pean seda veel mitu korda lugema, et päris aru saada. Eile siis enne magamaminekut küsisin ta käest, et kas tõesti mina pean sellega kohe tegelema hakkama ja siis selle peale ta näitas mulle neid süsteeme kiiruga....no tõesti...nii palju uut infot korraga ei olnud üldse hea. Ok tööle ma võin selle asja ju panna, aga siis seal on sada erinevat varianti, et kui elekter ära läheb, et siis mida tuleb teha jnejne. No ja siis nädalavahetusel tuleb siia veel mingi 14 turisti ka. Ah persse mulle ei meeldi sellised läbimõtlemata asjad. Aga no eks ma siis tänase hommikusöögi juurde loen jälle seda materjali.
Hea asi on see, et saan täna jälle autoga sõita...jejejeee.
Muide, nägin täna teid koduseid ja struudlibaari unes...väga segane unenägu oli, aga igatahes te olite seal kõik sees :)
Roruas jälle käidud täna. No tõesti....ma peaksin taksojuhiks hakkama...nii hea on sõita. Aga tänaseks on vist jälle töö tehtud...taimekotid linna saadetud ja nüüd vaba aeg. Üksi päris džunglisse ka ei julge rändama minna. Ei tea, kas üksi on see ikka päris ohutu variant.
Ei saa mina ikka rahu selle elektri –ja veesüsteemi pärast. Persseperssepersse. Sry, aga no nii on. Ilmselt küll ei saa asi nii hull ja raske olla, kui Fred selle nii lihtsalt minu hoolde jättis, aga ikkagi. Ma ei tea siin peaaegu midagi ja siis pean sellise asja eest vastutama.
Hala peab ka ju ikka vahepeal siin jutus olema.
Asi, millest siin tõsiselt puudust tunnen on rahvas ümberringi. No kasvõi see, et õhtul perega elutoas koos telekat vaatad, sööd ja juttu ajad...siin seda ei ole kohe kuidagi. Ja no näiteks struudlibaari õhtud....tahaks korralikult südamest naerda ja ilgelt lolle ja nõmedaid nalju teha. Sellele lisaks olen tähele pannud, et ma mõtlen ka vahepeal inglise keeles juba. Pean vist jah hakkama omaette eesti keeles rääkima, et päris meelest ära ei läheks. Aga ehk saan järgmisel korral skaipi ka kasutada, kui linnas olen.
Ok kell on 7 ja juba on kottpime. Käisin just neid elektriasju uurimas....no ei saa mina aru. Igatahes generaator on praegu sees ja elekter läheb ilmselt pesumajja. Ehk on vaja homme Fredile ikkagi helistada ja asja uurida.
Muide helistamisega seoses...et esimesse leviga kohta jõuda tuleb autoga sõita umbes 15 minti. Täna oli vaja Dantelil helistada ja siis ma sõidutasin teda sinna kohta, sest tal endal ei ole lube.
Sõprade vaatamine enne magamaminekut on ikka hea ajaviide. Peale umbes kuut või seitset osa tuleb uni peale lõpuks :).
Praeguseks head ööd. Muide...vihma on sadanud järjest juba umbes 2 tundi...kord tugevamalt ja siis vaiksemalt.
Head ööd.
7.02 (laupäev)
Oleks pidanud enda unenäopüüdja ikka kaasa võtma. Olen nüüd 2 ööd järjest näinud väga pikkasid ja väsitavaid unenägusid. Peale 8 tundi magamist olen ikka väsinud. Aga hea on muidugi see, et ma ei ärka öösel enne üles, kui kell 6 hommikul umbes...ei tea ise ka miks just sellel kellaajal, aga jah. Praegu kell varsti 8 ning pean minema taimi puhastama jälle.
Huvitav siis millised siinsed nädalavahetused ka on. Töötajatele ilmselt väga vahet ei ole, kui palju tööd on, aga ma mõtlen just perele. Peaks vist enda kodust laupäevast traditsiooni jätkama ja koristama natukese :). Ehk tõstan tuba isegi ringi natukese.
Elektri asja kohapealt niipalju, et mõtlesin, et ega see muretsemine asja ju paremaks ei tee eks... Praegu Florence askeldas seal midagi sellega ja pani generaatori tööle....ju siis ma ikkagi ei ole ainuke, kes sellega tegelema peab. Aga aitab nüüd sellest elektri jamast. Te ka ilmselt ei viitsi selle kohta enam lugeda :) .
Fred lubas mulle enne äraminekut orgunnida kohaliku piirkonna kaardi, prantsuse keele õppimise jaoks mingi cd, ära täita tervisekindlustuse kohta mingid paberid ja arutada läbi need küsimused, mis mul on tekkinud. Aga mida pole on kõik need eelnevad asjad. Cool või mis :).
Praegu tuli siia hoovi mingi ilge hunnik autosid...need siis vist need 14 turisti, kes pidid nädalavahetuseks tulema. Minul küll mingeid ül nendega seotud ei ole veel, aga ikkagi huvitav.
Aga oii kui hea värske õhk siin ikka on. Kui Tartus võib juhtuda nii, et päeval ei lähe kordagi välja, siis siin on see võimatu, sest nii kui oma toast välja tulen on avatud köök. Iga päev söön väljas...pole paha :)
Peale 4 tundi tööd sõin korralikult...keedan endale riisi ja praen kalapulki ja söön magustoiduks jogurtit. Siis oli vaja Dantelil poodi minna ja ma pidin autojuht olema...mul ei ole selle vastu midagi. Sain ise ka poest igast vajalikke asju. Näiteks ostsin endale pirne ja tomateid ja porgandeid...igati tervislik. Seisin tükk aega krõpsude leti juures ja ei võtnudki midagi. Ja poe juures pidin ära ütlema ühest heast õllest :) esiteks sellepärast, et olin roolis ja teiseks oli see mingi jube vanamees...sorry, aga nii see oli lihtsalt. Siis suundusime Matourysse (ehk on õigesti kirjutatud), et ära viia sinna ühe brasiilia tüdruku mees. Sinna oli ikka täitsa tund aega sõitu. Mõnus.
Tagasi tulles saime kuskil pool tundi tööd teha ja siis pidime lõpetama, sest praegu ei saa vett kasutada nii palju kui vaja oleks. Pikk ja keeruline jutt, mida ma ei hakka siia kirjutama. Ja nüüd ma istungi siin ja mõtlen, et kas hakata enda tuba ümber tõstma või ei.
Tõstetud. Nüüd võiks vabalt toa keskel väikese tantsu ka teha...ruumi oleks. Ongi nagu laupäev...sain koristada natukese.
Head ööd tänaseks. Kuna homme on vaja jälle kell 7 ärgata, sest täna ei saanud tervet päeva töötada, siis lähen magama.
8.02 (pühapäev)
Pühapäev küll, aga ilma pannkookideta.
Hommikule (kell 7) kui aknad (loe: luugid) lahti tegin, siis lendas seal koolibrii. Ma arvan vähemalt, et see oli tema, sest no tema tiibasid ma ei näinud praktiliselt üldse...nii kiiresti liigutas neid ja ta oli üldse hästi väikene.
Peale selle on siin läheduses mingi loom või lind (ma tõesti ei tea), kes teeb sellist häält nagu keegi ajaks masinaga habet kuskil eemal :)
Minu tüüpiline hommikusöök on siin: 2 praemuna, kohvi, jäätee ning magustoiduks jogurt või mingi puuvili. Täna on pirn.
Need turistid, kes siin on, käivad täitsa omapäi siin džunglis...niiet kui mul nüüd uue nädala alguses mingi vaba päev on, siis lähen uurin ka maad. Ja autot tahaks ka mõneks päevaks võtta, et siin ümbruskonnas ringi vaadata. Nii palju asju on, mida tahaks juba vaadata ja teha....eks ma olen siin ju ainult 7 päeva olnud ka alles...ei ole veel väga palju teha jõudnud. On metskult palju asju, mida oodata...see teeb olemise kergemaks.
Siiamaani ei ole vihm järgi jäänud. Hommikust saati on sadanud...kord tugevamalt ja kord vaiksemalt. Loodan, et homme on natukesegi päikest, sest siis ma vist lähen ümbrusega tutvuma. Proovime täna nende taimedega ühelepoole saada, et siis homme oleks vaba päev. Neid ei olegi enam nii palju...täpselt kuskil 5 tunni jagu :). Aga nojah...mis tegelikult oli, oli see, et tegime 2 tundi tööd ja siis ülejäänud teeme homme edasi. Mis seal ikka.
Kodused naudivad praegu ilmselt sauna...kell on 21:26 teie aja järgi. Tahan kaaaaa.
Ei saa sinna midagi parata, aga kujutasin täna juba ette, et kuidas ma koju tagasi lendan ja teid kõiki lennujaamas näen. See tegi kurvaks hetkeks, aga üldiselt kui ma teie, koduste, peale mõtlen, siis saan tuge juurde.
Head ööd.
9.02 (esmaspäev)
Nägin täna unes, kuidas käisin struudlibaariga Pirogovil...ilgelt roheline oli ja hästi palju puid oli seal...ja hästi palju tuttavat rahvast. Palju nalja ja naeru.
Sajabsajabsajabsajabsajabsajabsajabsajabsajabsajabsajab...
Lõpuks on nüüd need taimed puhastatud, pakitud ja sildistatud. Hea, et esimene nädal nii töine oli. Mulle meeldis. Eks näis, mis nüüd tegema hakkan. Ehk hakkan lõpuks lugema...siiamaani pole jõudnud veel.
Peaks uurima, kust ma endale selle võrkkiige küll saaksin.
Natuke hala ka nüüd: Mul ei ole vist kunagi nii pikalt olnud sellist sisemist heitlust ja vaidlust kui see, mis mul siin on olnud. Mitte küll iga päev, aga ikkagi. Vaidlus on siis selles, et kas ma saan hakkama ja suudan siin olla või ei. Koduigatsus tungib ilgelt peale ja kuigi see, et notsu öösel kaisus on ja ma päris oma kruusi kaasa võtsin ja et kodust väikese valge ingli kaasa sain aitavad hästi palju, aga ikkagi. Tegelikult ei ole ju midagi halvasti ega pahasti, aga võib vist öelda, et kõik on lihtsalt uus.
Käisin veidike ringi jalutamas siis lõpuks....eks tekitas ikka rohkem kõledust kui eesti metsas jalutades, aga muidu oli täitsa ilus. Hästihästi roheline ja värske oli kõik. Tegin pilte ka ja panen need ilmselt sinna fotoalbumisse üles ka. Õnneks vihma ei sadanud sellel ajal. Võib öelda, et need matkasaapad on tõesti head...metsas ju saabastega ikka parem jalutada kui plätudega. Tagasi tulles määrisin ennast päikesekreemiga kokku ja läksin päikese kätte raamatut lugema...teie murelike rahustamiseks võin öelda, et kaua päikese käes igaksjuhuks ei olnud ;). Ei julge ju ka kohe alguses kaua selle tugeva päikese käes olla.
Täna tuli metsik tahtmine kodustele helistada...tahaks juba teie häält kuulda. Ehk homme kui pean Cyrill’i koolist ära tooma, siis saan helistada. Ootan juba.
Panin täna täitsa iseseisvalt elektri ja vee värgid tööle, sest Dantelli ja Florence’t ei olnud veel kohal. Ei olnud hullu midagi.
Florence käis just minu onnikeses (ei saa kohe kuidagi sellekohta öelda kodu, ega minu tuba..mitte halvas mõttes, aga just selles teises mõttes...saate aru küll)...igatahes pean homme kell 11:30 siit juba ära minema, sest kellelgi on vaja poodi minna (mina olen autojuht ja see, kes allkirja peab andma) ja siis Cyrill’le kooli järgi. Hea tunne tekkis kohe, kui sain Florence’ga rääkida...üleüldse sain rääkida :) Andis mulle toetust selle elektri asja kohta...ütles, et tal see sama jutt kõik prantsuse keeles olemas ja kui midagi vaja on, siis ta aitab kindlasti ja siis naersime selle üle natukese, et Fred mulle seda asja kõike kuskil 5 minutit näitas ja seletas :) . Ja siis ta küsis, et kas mul on endal kõik ok ja kas mul oleks midagi vaja...nii ammu ei ole keegi seda mult küsinud :) igatahes saan vist endale homme voodi kohale selle säästevõrgu (need sääsed siin ikka armastavad neile eksootilist verd kuigi ma peletan neid igatmoodi eemale) ja võrkkiige. Jejejeee. Nüüd ma hakkan kohe metsikult lugema ja magama seal võrkkiiges :D Ainult kuskilt peaks veel mingeid inglise keelseid raamautid leidma.
Vaatan nüüd veel natukese sõpru ja siis magama.
Ilusaid unenägusid ;)
10.02 (teisipäev)
Eile õhtul selgus veel üks naljakas tõsiasi...nimelt toodi taimi juurde :D Mulle öeldi, et tööle tuleb hakata kell 6 juba...lükkasin selle absurdse väite über Fredi jutuga, et mina ei pea enne kella 8t minema. Töötas :).
Muide siin on ikka niiskustase täitsa olemas võrreldes Eestiga...see struudlibaari kalender, mis mul seinal on...see on täitsa laineliseks muutunud ja pildid tahavad liimist lahti tulla. Aga maha ma ka seda võtta ei saa :).
Emmele ja issile – see väike valge ingel on minu üks iga õhtune ja hommikune traditsioon. Võtan sellelt energiat ja annan selle kaudu teile energiat iga hommik ja õhtu. Aitab täitsa :).
Uudistest tunnen puudust. Mis maailmas toimub, mis Eestis toimub, mis Tartus toimub. Ei tea ju kohe mitte midagi. Ehk saan täna koju helistada ja saada mingi lühiülevaate.
Meenus üks lugu, mida Fred rääkis seoses džunglisse minekuga. Nimelt ei tohi mitte kunagi...mitte kunagi astuda kõrvale ettenähtud rajast. Kord oli 2 last (u. 13 aastased) 3 päeva üksi džunglis. Jube. Ja siis ükskord olid 2 naist ka 3 päeva. Neid lugusid rääkides ei astu vist keegi matkarajalt kõrvale.
Poes käidud ja Cyrille koolist ära toodud ja peale selle sain veel emmega ka rääkida. Nii hea oli kellegagi eesti keeles rääkida ja emme häält kuulda. Proovisin issile ka helistada, aga ei saanud kätte. Hea oli kuulda, et kodustel kõik ok ja mul on teie kevade tuleku üle hea meel. Saate ka päikest ikka natukese :). Siin on täna näiteks enamjaolt päike paistnud ja palavus annab tunda. Aga vähemalt kuivavad need riided lõpuks ära, mida pesnud olen.
Sain endale täna voodi kohale võrgu ja välja kiige. Selles mõtte välja, et minu toast väljas, aga siin varju all ikka. Selline mõnus suur ja mugav riidest kiik, mille laadse ma koju tulles terrassile ka panen ;). Hea on siin kiikudes lugeda ja kirjutada...siin võiks mitmeid päevi järjest veeta...lihtsalt lamades.
Nahkhiir oleks peaaegu mulle otsa lennanud...nad tiirutavad peamaja juures õhtuti. Varem arvasin, et need on lihtsalt mingid linnud, aga siis ei olnud lähedalt näinud. Neid on seal täitsa palju ka veel.
Täna põletati siin keskplatsil lõkkeasemes vanu pappkaste ja mul tuli nii eesti suve tunne peale...see lõkke lõhn, mis riietele ja juustele külge jääb...kodune tunne tuleb peale kohe.
Ega midagi väga uut te nüüd sellest päevast küll teada ei saanud :) Proovin ikkagi kirjutada isegi kõige lihtsamad asjad üles...teil hea lugeda ja mul endal ka hea tagasi vaadata :).
Head ööd ;)
11.02 (kolmapäev)
Pean vist endale ikka ise ühe unenäopüüdja valmistama...korjan materjali siis kui jalutama lähen täna. Eks näis, mis kokku tuleb :).
Hommikuti on siin selline hästi kummaline valgus ja õhk. Kõik on hästi roheline, kerge udu on veel üleval ja siis see valgus, mis läbi puude tuleb...seda on võimatu siia nii kirja panna, et keegi aru saaks. Müstika.
Muide...leidsin eile poest mingid kartulid(külmutatud), mis on nagu mäki mundris kartulid. Muidugi võtsin ühe paki. Täitsa hea oli vahelduseks kartulit ka süüa. Muidugi on siin minu söögiportsionid väikesed ja söön praegu eilse õhtusöögi ülejääke veel :).
Iga päev punkt kell 7, siis kui pimedaks läheb, ilmuvad välja need suured konnad. Enam nad mind väga ei ehmatagi, aga neil on nagu kella peale mingi kogunemine seal suures porilombis. Ja kui juba porilombid teemasse tulid, siis...vihma sajab küll hullusti ja porilombid tekivad, aga kui päike paistab, siis see on nii intensiivne siin, et need kuivavad suht ruttu ära...selles mõttes, et kiiremini kui Eestis.
Töökultuur...see on üks asi, mis erineb vist igas riigis. Eestis olen ma harjunud sellise töökultuuriga (mis minu tutvusringis on levinud), kus töö tehakse ruttu ära, et siis pärast saaks puhata. Siin on aga asi teisiti. Töö jaotatakse võimalikult paljudeks juppideks...pluss siis veel need pikad lõunapausid, mis muidugi kliima tõttu on siin vajalikud. Sellise palavusega ei tee isegi kohalikud tööd. Ma mõtlesin ise alguses, et veider on nii lihtsalt passida varjualusel ja lugeda vms ja mitte midagi kasulikku teha..päise päeva ajal. Aga nii see ongi siin. Pika lõunapausi ajal ja peale pimedaks minemist lähevad kõik oma onnikestesse ja tegelevad seal oma asjadega. Selle asemel ma parema meelega istuks koos kuskil laua taga (siin muide on peamajas suur ümmargune laud), jooks veini ja ajaks juttu. Üks pokker muidugi ei oleks paha aga ok :).
Töö tehtud, elektriühendus korda saadud, lõuna söödud ja jalutamas käidud. Unenäopüüdja materjale küll ei leidnud...aga ausalt öeldes, ei otsinud ka veel väga sellel korral. Jalutasin umbes 20 minti mööda ühte rada, kuni tõke ette tuli ja siis 20 minti tagasi. Mingit kirja seal peal ei olnud, aga kuna oli ilgelt palav, siis mõtlesin, et niikuinii oleks aega tagasi minna. Olingi plaaninud ju teha väikese jalutuskäigu. Tagasikõndides oli tunne nagu oleks täiesti uut teed mööda kõndinud, sest siin lihtsalt iga asi on teise külje pealt niinii teistmoodi. Sellel korral proovisin lihtsalt mitte mõnele maole või sisalikule peale astuda. Ehk järgmisel korral juba saan rohkem ümbrust vaadata. Siinne loodusega harjumine ja selle tundmaõppimine on nagu mõne filmi vaatamine, mida tuleb mitu korda vaadata, et kõikidest nüanssidest aru saada ja lõpuni ikka kõike ei märka. Ja kuna kell oli umbes 2 ja päike oli täpselt pea kohal, siis oli hirmus palav (panin päikesekreemi peale ja pähe panin rätiku)... nagu istuks Viljandis Folgi avamisel Kaevumäel. Selle erinevusega ainult, et Folgil oleks siider näpus olnud, aga mul täna ei olnud :).
Muide enne jalutama minekut lamasin enda voodis ja vaatasin arvutist sõpru ja siis järsku avastasin, et mu toas on imelikult palju lendavaid elukaid (sellised pikema taguosaga kärbsed nagu). Ja siis kui lakke vaatasin, siis oh imet nad olid sinna ühte kohta kogunema hakanud. Ei tea, mis neid just sinna tõmbas, aga neid oli ilgelt palju. Kutsusin abiväge...mis oli siis Dantel ja purk putukatõrjevahendit. Ta ütles, et ennem ei ole sellist asja juhtunud. No näed siis. Igatahes oli terve mu tuba seda tõrjevahendi haisu täis, aga õnneks putukatest vaba. Tõmbasin luugid ja ukse kinni ning lasin selle vahendiga need ka veel üle. Hiljem sain õnneks tuba tuulutatud ka ja nii, et need elukad sisse tagasi enam ei tulnud.
Pean endal selle keeleõppe asja ikka käsile võtma. Kui iga päev kasvõi ühe väljendi või lihtsama lause ära õpiks oleks ju ka cool :) ei luba midagi, aga proovin.
Täna on siis võimalik õhtul taevas ka tähti näha, sest lõpuks ei ole pilvi taevas. Täiesti müstiline on siinne taevas ikka. Hoopis teistmoodi. Taevas on hästihästi must ja tähed on niinii eredad. Tundub, et neid küll vähem, aga selle eest on suuremad ja eredamad. Ilus igatahes.
Üks sisalik on keset köögi põrandat ja mängib surnut. Selle asemel, et kiiresti plehku panna kuskile lamab ta seal niisama. Peale natukest aega täielikku vaikust hakkas ta aegluubis külmkapi alla liikuma. Aga tõesti aegluubis....jalad jäävad õhus korraks seisma, kui mingi heli kuskilt tuleb. Näeb välja umbes selline nagu varas üritaks märkamatult, aegluubis jooksuga põgeneda tema ees seisvate politseinike käest.
Ok täna sai küll palju kirjutatud, aga oli ka mida kirjutada :)
Kallid lugejad, loodan, et ka teil oli huvitav :)
Head ööd tänaseks. Mõtlen teile!
12.02 (neljapäev)
Kui ma tavaliselt olen harjunud muusikat kuulates magama jääma, siis siin seda teha on suht keeruline. Variant on kuulata pleierist klappidega...proovisin seda mõned korrad ja see häiris. Täna siis selgus, et saan ka täitsa ilma magama jääda...kuigi jah, siinsed džungli hääled on justkui muusika eest ju :).
Täna oli jälle korralik vihm ja päikest oli vb ainult mõni minut päeva peale. Sellega harjub siin täitsa ära, et pidevalt sajab. Käin siin ringi oma kollase vihmamantliga, mis on igatahes mugavam kui vihmavari. Ja isegi kui parasjagu ei ole mingit vhmakaitset, siis on ok, sest see vihm on tõesti soe ja piisad on väikesed.
Täna tabas mind ilge väsimus järsku peale tööd. Oleks õhtu olnud, siis oleks kohe magama keeranud. Pikutasin hoopis oma kiiges ja lugesin „Papillonit”. See raamat on ikka nii hea. Läheb nagu lennates. Loen seda nüüd siis juba kolmandat korda. Nüüd muidugi teise pilguga, sest ma olen ise ju siin kohal. Räägib see raamat igatahes sellest, kuidas üks mees saadetakse eluaegsele sunnitööle Prantsuse-Guajaanasse. Tema elu sunnitööl ja siis sealt põgenemine ja kõik sellega kaasnev. Siin seda lugedes on vahepeal see mõnus äratundmiserõõm...mitte selles sunnitöö mõttes :) aga siis kui ta loodust ja kliimat kirjeldab ja inimestest räägib. See mulle raamatu juures meeldib, kui ma saan öelda, et „aga nii ju ongi ja ma olen ise seda tundnud”. Igatahes soovitan kindlasti teil ka seda lugeda...väärt asi. See täidab nüüd mu terve vaba aja. Kuna see läheb nii kiiresti, siis pean homme linna minnes uurima, kus on raamatupood või raamatukogu.
Jajah just just lähen homme linna. Ei tea küll, kas netti saan. Peame juba hommikul kell 6:40 siit ära minema, sest viimased taimed on vaja viia külmlattu (mind hoiatati, et seal on hirmus külm ja paksud riided tuleb kaasa võtta). Peale seda ajab Dantel linnas mingeid omi asju ja mul on siis ehk aeg seal ringi vaadata. Ehk saan saata postkaarte või minna netikohvikusse või minna raamatupoodi või siis randa. Eks näis, kuidas ilma on ja kuidas aega on.
Head ööd tänaseks.
13.02 (reede) justjust 13 ja reede :)
Ärkasin kell 6 juba. Ja ärkasin üles ühest väga veidrast unenäost...nimelt kutsuti mind ja mu osasid sõpru (Kaisat ja Manni ma igatahes mäletan sellest setskonnast) mingile sõjaväeliselt õppusele Peedule. Pidime sinna sõitma rongiga (lahtise rongiga...selles mõttes, et ei olnud meie jaoks vagunit vaid lahtine kaubaalus vms). Läksime siis kuskil kella 6 ajal kõik ilusti sinna rongi peale juba ja....ajasime juttu ja kell 22 ei olnud me veel liikuma hakanud. Siis rääkisin kõigile kui ilus on sõita öösel lahtise rongiga kui taevas on sellised tähed nagu Prantsuse-Guajaanas. Siis hakkasime liikuma igatahes...viimasel hetkel hüppas üks rongilt maha ja enam tagasi ei saanud...ei tea kes see oli. Ja siis ma ärkasin üles. Jube kahju, et edasi ei näinud ikka.
Te usute 13 ja reede värki? Mina ei usu...tavaline päev nagu kõik teisedki ju :).
Olime 3 tundi Frigodomis ehk külmlaos. Seal -20 kraadi, ehk siis väga kodune :). Sain korralikult naerda Dantelli üle, kes käis ennast vahepeal väljas päikese käes soojendamas. Laotöölised olid ka kõik imestunud kui kuulsid, et Eestis ongi nii külm talvel ja see täiesti tavaline. Ladusime seal talvises õhkkonnas terve suure rekka käru täis puhastatud ja pakitud taimi. Suured valged kartulikotid nagu. Ikka jõhkralt palju oli seal neid. Kilosid täpselt ei tea. Siis suundusime edasi korraks kontori juurde, kus tegime ühe ruumi tühjadest pappkastidest puhtaks. Kahjuks netti ei saanud üldse...niiet uue nädala alguses siis ikkagi. Kuna meil oli külmlaos nii kaua läinud, siis pidime hakkama tagasi sõitma, sest Cyrill oli vaja koolist peale võtta. Läksimegi siis poest läbi, siis koolist läbi ja nüüd tagasi. Kõht täis (lõpuks ometi) ja ilge uni on peal. Väljas lõõskab päike ja ma ei tea, kas olen täna selle kuumuse käes suuteline jalutuskäigule minema. Eks näis.
Lugesin ja mõtlesin niisama toredaid mõtteid. 2 tundi läks nagu lennates. Siin ei ole veel olnud seda tunnet, et kõik sada mõtet lendavad peas korraga ringi ja ei ole aega ühte mõtet korralikult mõelda...aega on. Olen saanud mõnele asjale rahulikult järele mõelda...tormamata. Hea. Praegu on siin olnud kuskil 3 tundi täielikku vaikust...ja kell on alles 6. Kuna täna ei ole päeval piiskagi vihma tulnud, siis on palavus kõik maha võtnud ja keegi ei suuda midagi teha....ega siin kuumusega väga suuri asju ei tehtagi.
Üks asi, mida olen tahtnud juba mitu korda kirjutada, aga alati on meelest ära läinud on see, et alati kui ma siia Lodge’i (ütleme siis nii selle kohta) tagasi sõidan, siis kuskil 10 minti enne kohale jõudmist tuleb väljast pva liimi lõhna :). Veider, aga tõesti. Alati umbes samas kohas ja ma ei tea, mis seda lõhna toodab. Eks annan teile ka teada, kui välja olen uurinud.
Ja siis veel üks asi. Jalgratta sport on siin ka hinnas. Tour De France on ka üle vee tulnud siia. Suuremad ja väiksemad salgad maanteedel. Ja teed on selleks otstarbeks ka täiesti sõidetavad.
Head ööd.
14.02 (laupäev)
Parimat ja lõbusamat sõbrapäeva teile kõigile :) Mõtlen teile.
Täna sain ikka korralikult magada. Läksin eile juba enne 10t magama ja ärkasin peale 8 alles. Ja täna ei olegi mingit suurt tööd kavas niiet saan lõpuks puhata natukese. Mitte et enne ei oleks saanud, aga selles mõttes, et täna ei ole seda taimede puhastamist enam.
Vihma sajab ja päike paistab.Aeg hommikukohvi juua.
Varstivarsti autoga linna. Florence ütles, et on ok, kui ma tahaks niisama ringi vaadata. Pargin aga auto Cayenni kuskile ära, otsin mingi netikohviku ja siis vaatan niisama ringi.
Hommikul kell 7 üles ja siis kohe taimi puhastama...Dantel vaatas mind küll imelikult kui nägi, et ma nii vara juba kohal olen. Igatahes 5 tundi jutti puhastasime neid taimi...korraks oli 5 minti pausi ja siis jälle...ei olnudki nii hull kui tundub. Kui hoog sees siis läheb kiirelt.
Siis järsku tuli Fred ja ütles, et läheme linna...pidin 5 mindiga ennast puhtak saama kuidagi, riided ära vahetama ja asjad kokku panema, et linna minna. Jõudsin. Teel linna andis Fred mulle lubatud mobiiltelefoni ja kõnekaardi. Levi küll siin metsa vahel ei ole, aga korra nädalas saan kindlasti leviauku ja siis saan helistada. Väga lahe igatahes. Kui linna saime, siis viisime alguses pakitud taimed külmlattu ära. Fred ütles, et seal on nagu Eestis...no tõesti...seal oli -20 kraadi :) väga kodune tunne tuli igatahes peale. Siis suundusime kontorisse, kus sain arvutis olla täitsa pikalt...ehk mingi 4 tundi isegi vist. Ilgelt hea oli kodustega rääkida. Emmega oli hea rääkida pikalt...kui ikka mured ära rääkida, siis hakkab kohe kergem.
Istusin seal kontoris ja ajasin juttu ja taustaks käis mõnus mustade muusika...nad harjutavad siin selle suure karnevali jaoks, kuhu Fred lubas mind orgunnida kui Aafrikast tagasi tuleb järgmisel nädalal. Ootan juba.
Tagasi tulles käisime tee peal ühest poest läbi...kodupoodi neil vms. Poodi peavad kas hiinlased, jaapanlased või korealased...saa neist siis aru. Igathes süsteem on selline, et iga kuu on mul seal poes 300 euri krediiti vms. Kui lähen sinna mingeid asju ostma, siis tšeki peale pean panema lihtsalt oma nime ja allkirja. Fred tegeleb selle maksmisega ise kuu lõpus. Väga lihtne süsteem. Poes on toidu valik täitsa tavaline...minu lemmik makarone oli isegi ja pelmeene...no cool eks :). Kusjuures minu suureks üllatuseks oli poes värskete köögiviljade valik väga väike ja mingeid imevilju siin ka väga ei onud. Ja no muidugi mingist suurest vorsti ja singi valikust ei saa siin rääkidagi :). Ei ostnud küll väga palju asju, aga arve on 40 euri...hull värk. Õnneks siin palava käes väga söögiisu ei olegi. Ja muide mina ei saa ikka aru, et kuidas nad ise siin selle palavusega ilgelt rasvaseid asju söövad.
Tagasiteel ajasime niisama juttu....rääkisime nendest, kes siin enne mind on olnud ja kui kiiresti kõik eestlased on prantsuse keele ära õppinud :) loodan, et ma jätkan seda sama rada. Fred ütles, et põhilised ül, mis mul seoses külastajatega on, ongi nende sõidutamine kui nad kuskile soovivad minna ja siis valguspüügi võrgu püstitamine. Siin pidi käima hästi palju erinevaid ja huvitavaid inimesi...varsti tuleb siia mingi itaallane, kes on siin ennem ka juba mitu korda käinud. Tuleb liblikaid püüdma nagu ma aru sain. Juba ootan, et saaks nendega juttu ajada. Cool. Siis üks asi veel, mida ma tegema pean on Fredi poja koolist ära toomine. Ta käib koolis siin 30 km kaugusel külas. Põhiliselt pean seda tegema siis kui Fred ise kuskil välismaal on ja Florence (Fredi naine) ka ei saa minna.
Jõudsime Frediga jutu lõpetuseks ühisele arusaamale, et ükskõik mis on...kas hea või halb asi, siis tuleb sellest rääkida. Ütles, et kui teda ennast ei ole, siis võib Florence’le ka rääkida. Tore.
Ahjaa...kui tagasi jõudsime ja ma enda sööki külmikusse panin, siis passis nurgas üks ilgelt suur ja rõve konn...hüppas seal vastu seina. Ma muidugi ehmatasin ära, aga Fred ütles, et jaja meil on neid palju siin :). Kusjuures enam ei ehmatagi iga ämblik ja loom mind ära...neid siin lihtsalt nii palju et ei jõua pidevalt ehmuda.
5.02 (neljapäev)
Istun ja söön hommikust praegu. Kell on 8 ja pean kohe tööle minema. Magada sain üllatavalt hästi. Ei ärganudki nii tihti üles kui eelnevatel öödel. Hommikul voodit tehes jooksus voodi kõrvalt seina pealt üles see sisalik, kellele Maku nimeks panin :)
Püüan siin praegu lugeda elektri – ja veesüsteemide kasutamise õpetust, mida on 27 lk. Ilgelt keeruline, aga eks kui oma silmaga ära näha, siis on lihtsam.
Peangi nüüd nõud ära pesema ja minema. Kohtumiseni igatahes ;)
Lisaks minule ja Dantelile on praegu veel abis kaks tüüpi, aga kuna need suured valged kartulikotid on otsas, siis ma ei saagi pakkida ja midagi muud seal ka praegu ei ole teha. Sildistasin ärapakitud kotid ära ja panime need autosse. Sildil oli kirjas taime nimi, Cayenne, kuupäev ja siis mingi nr veel.
Pidin just ühte autot siis liigutama...2 meetrit tagasi...aga keegi teine siin praegu olevatest ei oska sõita. Nuputasin tükk aega, kuidas sellel bussikesel tagurpidi käik sisse läheb :D lõpuks läkski...tuli mingit nupukest tõmmata käigukangi juurest. Jälle sain targemaks.
Käisin just Rorua (vist on õigesti kirjutatud) külast Fredi poega koolist ära toomas. Ta ise pidi kuskile mujale minema. Väga mõnus oli sõita...see tee on siin nagu selline mõnus Eesti metsavahe tee, ainult et asfaltiga. (Et teil oleks parem ette kujutada siis seda 30 kilomeetrit sõitsin ma umbes 40 minti). Ja siis mõlemal pool teed on paks džungel ja hästi kõrged puud ja värvilised taimed. Ja siis kui Rorua poole sõitsin passis kotkas keset teed...tõusis lendu ja see tiiva siruulatud oli ikka täitsa suur. Võimas. Ja siis oli tee servas järsku mingi kolonn (umbes 5 autot) mundris meestega :) Mann, sulle midagi. Tagasiteel oli teepeal väike pärdik...just pärdik. Mitte selline suur ahv. Suht pika sabaga oli ja hüppas nagu känguru...ei teagi, mis sorti ta siis täpselt oli.
Teen endale lõunat praegu...imelik on ainult ühele inimesele süüa teha. Makarone pean ju keetma ainult umbes 2 peotäit ja ongi kõik. Veider.
Kell on 6:30 alles ja ma sain juba vabaks. Pesemas ka juba käidud. Mõnus on nii terve päeva tööd teha ja siis õhtul rampväsinuna magama heita. Ei oleks ise ka uskunud, et mina seda ütlen, aga nii on :) Eks näis kui kaua. Ei suuda kohe kuidagi niisama istuda.
Head ööd.
6.02 (reede)
Muidu on tänane hommik täitsa ok, aga rahu ei anna mulle üks asi. Nüüd kui Fred on 10 päeva Aafrikas, siis pean mina tegelema elektri ja veesurve kontrollimise ja laadimisega. Selle 27 lk materjali lugesin küll läbi, aga see on kõik inglise keeles ja pean seda veel mitu korda lugema, et päris aru saada. Eile siis enne magamaminekut küsisin ta käest, et kas tõesti mina pean sellega kohe tegelema hakkama ja siis selle peale ta näitas mulle neid süsteeme kiiruga....no tõesti...nii palju uut infot korraga ei olnud üldse hea. Ok tööle ma võin selle asja ju panna, aga siis seal on sada erinevat varianti, et kui elekter ära läheb, et siis mida tuleb teha jnejne. No ja siis nädalavahetusel tuleb siia veel mingi 14 turisti ka. Ah persse mulle ei meeldi sellised läbimõtlemata asjad. Aga no eks ma siis tänase hommikusöögi juurde loen jälle seda materjali.
Hea asi on see, et saan täna jälle autoga sõita...jejejeee.
Muide, nägin täna teid koduseid ja struudlibaari unes...väga segane unenägu oli, aga igatahes te olite seal kõik sees :)
Roruas jälle käidud täna. No tõesti....ma peaksin taksojuhiks hakkama...nii hea on sõita. Aga tänaseks on vist jälle töö tehtud...taimekotid linna saadetud ja nüüd vaba aeg. Üksi päris džunglisse ka ei julge rändama minna. Ei tea, kas üksi on see ikka päris ohutu variant.
Ei saa mina ikka rahu selle elektri –ja veesüsteemi pärast. Persseperssepersse. Sry, aga no nii on. Ilmselt küll ei saa asi nii hull ja raske olla, kui Fred selle nii lihtsalt minu hoolde jättis, aga ikkagi. Ma ei tea siin peaaegu midagi ja siis pean sellise asja eest vastutama.
Hala peab ka ju ikka vahepeal siin jutus olema.
Asi, millest siin tõsiselt puudust tunnen on rahvas ümberringi. No kasvõi see, et õhtul perega elutoas koos telekat vaatad, sööd ja juttu ajad...siin seda ei ole kohe kuidagi. Ja no näiteks struudlibaari õhtud....tahaks korralikult südamest naerda ja ilgelt lolle ja nõmedaid nalju teha. Sellele lisaks olen tähele pannud, et ma mõtlen ka vahepeal inglise keeles juba. Pean vist jah hakkama omaette eesti keeles rääkima, et päris meelest ära ei läheks. Aga ehk saan järgmisel korral skaipi ka kasutada, kui linnas olen.
Ok kell on 7 ja juba on kottpime. Käisin just neid elektriasju uurimas....no ei saa mina aru. Igatahes generaator on praegu sees ja elekter läheb ilmselt pesumajja. Ehk on vaja homme Fredile ikkagi helistada ja asja uurida.
Muide helistamisega seoses...et esimesse leviga kohta jõuda tuleb autoga sõita umbes 15 minti. Täna oli vaja Dantelil helistada ja siis ma sõidutasin teda sinna kohta, sest tal endal ei ole lube.
Sõprade vaatamine enne magamaminekut on ikka hea ajaviide. Peale umbes kuut või seitset osa tuleb uni peale lõpuks :).
Praeguseks head ööd. Muide...vihma on sadanud järjest juba umbes 2 tundi...kord tugevamalt ja siis vaiksemalt.
Head ööd.
7.02 (laupäev)
Oleks pidanud enda unenäopüüdja ikka kaasa võtma. Olen nüüd 2 ööd järjest näinud väga pikkasid ja väsitavaid unenägusid. Peale 8 tundi magamist olen ikka väsinud. Aga hea on muidugi see, et ma ei ärka öösel enne üles, kui kell 6 hommikul umbes...ei tea ise ka miks just sellel kellaajal, aga jah. Praegu kell varsti 8 ning pean minema taimi puhastama jälle.
Huvitav siis millised siinsed nädalavahetused ka on. Töötajatele ilmselt väga vahet ei ole, kui palju tööd on, aga ma mõtlen just perele. Peaks vist enda kodust laupäevast traditsiooni jätkama ja koristama natukese :). Ehk tõstan tuba isegi ringi natukese.
Elektri asja kohapealt niipalju, et mõtlesin, et ega see muretsemine asja ju paremaks ei tee eks... Praegu Florence askeldas seal midagi sellega ja pani generaatori tööle....ju siis ma ikkagi ei ole ainuke, kes sellega tegelema peab. Aga aitab nüüd sellest elektri jamast. Te ka ilmselt ei viitsi selle kohta enam lugeda :) .
Fred lubas mulle enne äraminekut orgunnida kohaliku piirkonna kaardi, prantsuse keele õppimise jaoks mingi cd, ära täita tervisekindlustuse kohta mingid paberid ja arutada läbi need küsimused, mis mul on tekkinud. Aga mida pole on kõik need eelnevad asjad. Cool või mis :).
Praegu tuli siia hoovi mingi ilge hunnik autosid...need siis vist need 14 turisti, kes pidid nädalavahetuseks tulema. Minul küll mingeid ül nendega seotud ei ole veel, aga ikkagi huvitav.
Aga oii kui hea värske õhk siin ikka on. Kui Tartus võib juhtuda nii, et päeval ei lähe kordagi välja, siis siin on see võimatu, sest nii kui oma toast välja tulen on avatud köök. Iga päev söön väljas...pole paha :)
Peale 4 tundi tööd sõin korralikult...keedan endale riisi ja praen kalapulki ja söön magustoiduks jogurtit. Siis oli vaja Dantelil poodi minna ja ma pidin autojuht olema...mul ei ole selle vastu midagi. Sain ise ka poest igast vajalikke asju. Näiteks ostsin endale pirne ja tomateid ja porgandeid...igati tervislik. Seisin tükk aega krõpsude leti juures ja ei võtnudki midagi. Ja poe juures pidin ära ütlema ühest heast õllest :) esiteks sellepärast, et olin roolis ja teiseks oli see mingi jube vanamees...sorry, aga nii see oli lihtsalt. Siis suundusime Matourysse (ehk on õigesti kirjutatud), et ära viia sinna ühe brasiilia tüdruku mees. Sinna oli ikka täitsa tund aega sõitu. Mõnus.
Tagasi tulles saime kuskil pool tundi tööd teha ja siis pidime lõpetama, sest praegu ei saa vett kasutada nii palju kui vaja oleks. Pikk ja keeruline jutt, mida ma ei hakka siia kirjutama. Ja nüüd ma istungi siin ja mõtlen, et kas hakata enda tuba ümber tõstma või ei.
Tõstetud. Nüüd võiks vabalt toa keskel väikese tantsu ka teha...ruumi oleks. Ongi nagu laupäev...sain koristada natukese.
Head ööd tänaseks. Kuna homme on vaja jälle kell 7 ärgata, sest täna ei saanud tervet päeva töötada, siis lähen magama.
8.02 (pühapäev)
Pühapäev küll, aga ilma pannkookideta.
Hommikule (kell 7) kui aknad (loe: luugid) lahti tegin, siis lendas seal koolibrii. Ma arvan vähemalt, et see oli tema, sest no tema tiibasid ma ei näinud praktiliselt üldse...nii kiiresti liigutas neid ja ta oli üldse hästi väikene.
Peale selle on siin läheduses mingi loom või lind (ma tõesti ei tea), kes teeb sellist häält nagu keegi ajaks masinaga habet kuskil eemal :)
Minu tüüpiline hommikusöök on siin: 2 praemuna, kohvi, jäätee ning magustoiduks jogurt või mingi puuvili. Täna on pirn.
Need turistid, kes siin on, käivad täitsa omapäi siin džunglis...niiet kui mul nüüd uue nädala alguses mingi vaba päev on, siis lähen uurin ka maad. Ja autot tahaks ka mõneks päevaks võtta, et siin ümbruskonnas ringi vaadata. Nii palju asju on, mida tahaks juba vaadata ja teha....eks ma olen siin ju ainult 7 päeva olnud ka alles...ei ole veel väga palju teha jõudnud. On metskult palju asju, mida oodata...see teeb olemise kergemaks.
Siiamaani ei ole vihm järgi jäänud. Hommikust saati on sadanud...kord tugevamalt ja kord vaiksemalt. Loodan, et homme on natukesegi päikest, sest siis ma vist lähen ümbrusega tutvuma. Proovime täna nende taimedega ühelepoole saada, et siis homme oleks vaba päev. Neid ei olegi enam nii palju...täpselt kuskil 5 tunni jagu :). Aga nojah...mis tegelikult oli, oli see, et tegime 2 tundi tööd ja siis ülejäänud teeme homme edasi. Mis seal ikka.
Kodused naudivad praegu ilmselt sauna...kell on 21:26 teie aja järgi. Tahan kaaaaa.
Ei saa sinna midagi parata, aga kujutasin täna juba ette, et kuidas ma koju tagasi lendan ja teid kõiki lennujaamas näen. See tegi kurvaks hetkeks, aga üldiselt kui ma teie, koduste, peale mõtlen, siis saan tuge juurde.
Head ööd.
9.02 (esmaspäev)
Nägin täna unes, kuidas käisin struudlibaariga Pirogovil...ilgelt roheline oli ja hästi palju puid oli seal...ja hästi palju tuttavat rahvast. Palju nalja ja naeru.
Sajabsajabsajabsajabsajabsajabsajabsajabsajabsajabsajab...
Lõpuks on nüüd need taimed puhastatud, pakitud ja sildistatud. Hea, et esimene nädal nii töine oli. Mulle meeldis. Eks näis, mis nüüd tegema hakkan. Ehk hakkan lõpuks lugema...siiamaani pole jõudnud veel.
Peaks uurima, kust ma endale selle võrkkiige küll saaksin.
Natuke hala ka nüüd: Mul ei ole vist kunagi nii pikalt olnud sellist sisemist heitlust ja vaidlust kui see, mis mul siin on olnud. Mitte küll iga päev, aga ikkagi. Vaidlus on siis selles, et kas ma saan hakkama ja suudan siin olla või ei. Koduigatsus tungib ilgelt peale ja kuigi see, et notsu öösel kaisus on ja ma päris oma kruusi kaasa võtsin ja et kodust väikese valge ingli kaasa sain aitavad hästi palju, aga ikkagi. Tegelikult ei ole ju midagi halvasti ega pahasti, aga võib vist öelda, et kõik on lihtsalt uus.
Käisin veidike ringi jalutamas siis lõpuks....eks tekitas ikka rohkem kõledust kui eesti metsas jalutades, aga muidu oli täitsa ilus. Hästihästi roheline ja värske oli kõik. Tegin pilte ka ja panen need ilmselt sinna fotoalbumisse üles ka. Õnneks vihma ei sadanud sellel ajal. Võib öelda, et need matkasaapad on tõesti head...metsas ju saabastega ikka parem jalutada kui plätudega. Tagasi tulles määrisin ennast päikesekreemiga kokku ja läksin päikese kätte raamatut lugema...teie murelike rahustamiseks võin öelda, et kaua päikese käes igaksjuhuks ei olnud ;). Ei julge ju ka kohe alguses kaua selle tugeva päikese käes olla.
Täna tuli metsik tahtmine kodustele helistada...tahaks juba teie häält kuulda. Ehk homme kui pean Cyrill’i koolist ära tooma, siis saan helistada. Ootan juba.
Panin täna täitsa iseseisvalt elektri ja vee värgid tööle, sest Dantelli ja Florence’t ei olnud veel kohal. Ei olnud hullu midagi.
Florence käis just minu onnikeses (ei saa kohe kuidagi sellekohta öelda kodu, ega minu tuba..mitte halvas mõttes, aga just selles teises mõttes...saate aru küll)...igatahes pean homme kell 11:30 siit juba ära minema, sest kellelgi on vaja poodi minna (mina olen autojuht ja see, kes allkirja peab andma) ja siis Cyrill’le kooli järgi. Hea tunne tekkis kohe, kui sain Florence’ga rääkida...üleüldse sain rääkida :) Andis mulle toetust selle elektri asja kohta...ütles, et tal see sama jutt kõik prantsuse keeles olemas ja kui midagi vaja on, siis ta aitab kindlasti ja siis naersime selle üle natukese, et Fred mulle seda asja kõike kuskil 5 minutit näitas ja seletas :) . Ja siis ta küsis, et kas mul on endal kõik ok ja kas mul oleks midagi vaja...nii ammu ei ole keegi seda mult küsinud :) igatahes saan vist endale homme voodi kohale selle säästevõrgu (need sääsed siin ikka armastavad neile eksootilist verd kuigi ma peletan neid igatmoodi eemale) ja võrkkiige. Jejejeee. Nüüd ma hakkan kohe metsikult lugema ja magama seal võrkkiiges :D Ainult kuskilt peaks veel mingeid inglise keelseid raamautid leidma.
Vaatan nüüd veel natukese sõpru ja siis magama.
Ilusaid unenägusid ;)
10.02 (teisipäev)
Eile õhtul selgus veel üks naljakas tõsiasi...nimelt toodi taimi juurde :D Mulle öeldi, et tööle tuleb hakata kell 6 juba...lükkasin selle absurdse väite über Fredi jutuga, et mina ei pea enne kella 8t minema. Töötas :).
Muide siin on ikka niiskustase täitsa olemas võrreldes Eestiga...see struudlibaari kalender, mis mul seinal on...see on täitsa laineliseks muutunud ja pildid tahavad liimist lahti tulla. Aga maha ma ka seda võtta ei saa :).
Emmele ja issile – see väike valge ingel on minu üks iga õhtune ja hommikune traditsioon. Võtan sellelt energiat ja annan selle kaudu teile energiat iga hommik ja õhtu. Aitab täitsa :).
Uudistest tunnen puudust. Mis maailmas toimub, mis Eestis toimub, mis Tartus toimub. Ei tea ju kohe mitte midagi. Ehk saan täna koju helistada ja saada mingi lühiülevaate.
Meenus üks lugu, mida Fred rääkis seoses džunglisse minekuga. Nimelt ei tohi mitte kunagi...mitte kunagi astuda kõrvale ettenähtud rajast. Kord oli 2 last (u. 13 aastased) 3 päeva üksi džunglis. Jube. Ja siis ükskord olid 2 naist ka 3 päeva. Neid lugusid rääkides ei astu vist keegi matkarajalt kõrvale.
Poes käidud ja Cyrille koolist ära toodud ja peale selle sain veel emmega ka rääkida. Nii hea oli kellegagi eesti keeles rääkida ja emme häält kuulda. Proovisin issile ka helistada, aga ei saanud kätte. Hea oli kuulda, et kodustel kõik ok ja mul on teie kevade tuleku üle hea meel. Saate ka päikest ikka natukese :). Siin on täna näiteks enamjaolt päike paistnud ja palavus annab tunda. Aga vähemalt kuivavad need riided lõpuks ära, mida pesnud olen.
Sain endale täna voodi kohale võrgu ja välja kiige. Selles mõtte välja, et minu toast väljas, aga siin varju all ikka. Selline mõnus suur ja mugav riidest kiik, mille laadse ma koju tulles terrassile ka panen ;). Hea on siin kiikudes lugeda ja kirjutada...siin võiks mitmeid päevi järjest veeta...lihtsalt lamades.
Nahkhiir oleks peaaegu mulle otsa lennanud...nad tiirutavad peamaja juures õhtuti. Varem arvasin, et need on lihtsalt mingid linnud, aga siis ei olnud lähedalt näinud. Neid on seal täitsa palju ka veel.
Täna põletati siin keskplatsil lõkkeasemes vanu pappkaste ja mul tuli nii eesti suve tunne peale...see lõkke lõhn, mis riietele ja juustele külge jääb...kodune tunne tuleb peale kohe.
Ega midagi väga uut te nüüd sellest päevast küll teada ei saanud :) Proovin ikkagi kirjutada isegi kõige lihtsamad asjad üles...teil hea lugeda ja mul endal ka hea tagasi vaadata :).
Head ööd ;)
11.02 (kolmapäev)
Pean vist endale ikka ise ühe unenäopüüdja valmistama...korjan materjali siis kui jalutama lähen täna. Eks näis, mis kokku tuleb :).
Hommikuti on siin selline hästi kummaline valgus ja õhk. Kõik on hästi roheline, kerge udu on veel üleval ja siis see valgus, mis läbi puude tuleb...seda on võimatu siia nii kirja panna, et keegi aru saaks. Müstika.
Muide...leidsin eile poest mingid kartulid(külmutatud), mis on nagu mäki mundris kartulid. Muidugi võtsin ühe paki. Täitsa hea oli vahelduseks kartulit ka süüa. Muidugi on siin minu söögiportsionid väikesed ja söön praegu eilse õhtusöögi ülejääke veel :).
Iga päev punkt kell 7, siis kui pimedaks läheb, ilmuvad välja need suured konnad. Enam nad mind väga ei ehmatagi, aga neil on nagu kella peale mingi kogunemine seal suures porilombis. Ja kui juba porilombid teemasse tulid, siis...vihma sajab küll hullusti ja porilombid tekivad, aga kui päike paistab, siis see on nii intensiivne siin, et need kuivavad suht ruttu ära...selles mõttes, et kiiremini kui Eestis.
Töökultuur...see on üks asi, mis erineb vist igas riigis. Eestis olen ma harjunud sellise töökultuuriga (mis minu tutvusringis on levinud), kus töö tehakse ruttu ära, et siis pärast saaks puhata. Siin on aga asi teisiti. Töö jaotatakse võimalikult paljudeks juppideks...pluss siis veel need pikad lõunapausid, mis muidugi kliima tõttu on siin vajalikud. Sellise palavusega ei tee isegi kohalikud tööd. Ma mõtlesin ise alguses, et veider on nii lihtsalt passida varjualusel ja lugeda vms ja mitte midagi kasulikku teha..päise päeva ajal. Aga nii see ongi siin. Pika lõunapausi ajal ja peale pimedaks minemist lähevad kõik oma onnikestesse ja tegelevad seal oma asjadega. Selle asemel ma parema meelega istuks koos kuskil laua taga (siin muide on peamajas suur ümmargune laud), jooks veini ja ajaks juttu. Üks pokker muidugi ei oleks paha aga ok :).
Töö tehtud, elektriühendus korda saadud, lõuna söödud ja jalutamas käidud. Unenäopüüdja materjale küll ei leidnud...aga ausalt öeldes, ei otsinud ka veel väga sellel korral. Jalutasin umbes 20 minti mööda ühte rada, kuni tõke ette tuli ja siis 20 minti tagasi. Mingit kirja seal peal ei olnud, aga kuna oli ilgelt palav, siis mõtlesin, et niikuinii oleks aega tagasi minna. Olingi plaaninud ju teha väikese jalutuskäigu. Tagasikõndides oli tunne nagu oleks täiesti uut teed mööda kõndinud, sest siin lihtsalt iga asi on teise külje pealt niinii teistmoodi. Sellel korral proovisin lihtsalt mitte mõnele maole või sisalikule peale astuda. Ehk järgmisel korral juba saan rohkem ümbrust vaadata. Siinne loodusega harjumine ja selle tundmaõppimine on nagu mõne filmi vaatamine, mida tuleb mitu korda vaadata, et kõikidest nüanssidest aru saada ja lõpuni ikka kõike ei märka. Ja kuna kell oli umbes 2 ja päike oli täpselt pea kohal, siis oli hirmus palav (panin päikesekreemi peale ja pähe panin rätiku)... nagu istuks Viljandis Folgi avamisel Kaevumäel. Selle erinevusega ainult, et Folgil oleks siider näpus olnud, aga mul täna ei olnud :).
Muide enne jalutama minekut lamasin enda voodis ja vaatasin arvutist sõpru ja siis järsku avastasin, et mu toas on imelikult palju lendavaid elukaid (sellised pikema taguosaga kärbsed nagu). Ja siis kui lakke vaatasin, siis oh imet nad olid sinna ühte kohta kogunema hakanud. Ei tea, mis neid just sinna tõmbas, aga neid oli ilgelt palju. Kutsusin abiväge...mis oli siis Dantel ja purk putukatõrjevahendit. Ta ütles, et ennem ei ole sellist asja juhtunud. No näed siis. Igatahes oli terve mu tuba seda tõrjevahendi haisu täis, aga õnneks putukatest vaba. Tõmbasin luugid ja ukse kinni ning lasin selle vahendiga need ka veel üle. Hiljem sain õnneks tuba tuulutatud ka ja nii, et need elukad sisse tagasi enam ei tulnud.
Pean endal selle keeleõppe asja ikka käsile võtma. Kui iga päev kasvõi ühe väljendi või lihtsama lause ära õpiks oleks ju ka cool :) ei luba midagi, aga proovin.
Täna on siis võimalik õhtul taevas ka tähti näha, sest lõpuks ei ole pilvi taevas. Täiesti müstiline on siinne taevas ikka. Hoopis teistmoodi. Taevas on hästihästi must ja tähed on niinii eredad. Tundub, et neid küll vähem, aga selle eest on suuremad ja eredamad. Ilus igatahes.
Üks sisalik on keset köögi põrandat ja mängib surnut. Selle asemel, et kiiresti plehku panna kuskile lamab ta seal niisama. Peale natukest aega täielikku vaikust hakkas ta aegluubis külmkapi alla liikuma. Aga tõesti aegluubis....jalad jäävad õhus korraks seisma, kui mingi heli kuskilt tuleb. Näeb välja umbes selline nagu varas üritaks märkamatult, aegluubis jooksuga põgeneda tema ees seisvate politseinike käest.
Ok täna sai küll palju kirjutatud, aga oli ka mida kirjutada :)
Kallid lugejad, loodan, et ka teil oli huvitav :)
Head ööd tänaseks. Mõtlen teile!
12.02 (neljapäev)
Kui ma tavaliselt olen harjunud muusikat kuulates magama jääma, siis siin seda teha on suht keeruline. Variant on kuulata pleierist klappidega...proovisin seda mõned korrad ja see häiris. Täna siis selgus, et saan ka täitsa ilma magama jääda...kuigi jah, siinsed džungli hääled on justkui muusika eest ju :).
Täna oli jälle korralik vihm ja päikest oli vb ainult mõni minut päeva peale. Sellega harjub siin täitsa ära, et pidevalt sajab. Käin siin ringi oma kollase vihmamantliga, mis on igatahes mugavam kui vihmavari. Ja isegi kui parasjagu ei ole mingit vhmakaitset, siis on ok, sest see vihm on tõesti soe ja piisad on väikesed.
Täna tabas mind ilge väsimus järsku peale tööd. Oleks õhtu olnud, siis oleks kohe magama keeranud. Pikutasin hoopis oma kiiges ja lugesin „Papillonit”. See raamat on ikka nii hea. Läheb nagu lennates. Loen seda nüüd siis juba kolmandat korda. Nüüd muidugi teise pilguga, sest ma olen ise ju siin kohal. Räägib see raamat igatahes sellest, kuidas üks mees saadetakse eluaegsele sunnitööle Prantsuse-Guajaanasse. Tema elu sunnitööl ja siis sealt põgenemine ja kõik sellega kaasnev. Siin seda lugedes on vahepeal see mõnus äratundmiserõõm...mitte selles sunnitöö mõttes :) aga siis kui ta loodust ja kliimat kirjeldab ja inimestest räägib. See mulle raamatu juures meeldib, kui ma saan öelda, et „aga nii ju ongi ja ma olen ise seda tundnud”. Igatahes soovitan kindlasti teil ka seda lugeda...väärt asi. See täidab nüüd mu terve vaba aja. Kuna see läheb nii kiiresti, siis pean homme linna minnes uurima, kus on raamatupood või raamatukogu.
Jajah just just lähen homme linna. Ei tea küll, kas netti saan. Peame juba hommikul kell 6:40 siit ära minema, sest viimased taimed on vaja viia külmlattu (mind hoiatati, et seal on hirmus külm ja paksud riided tuleb kaasa võtta). Peale seda ajab Dantel linnas mingeid omi asju ja mul on siis ehk aeg seal ringi vaadata. Ehk saan saata postkaarte või minna netikohvikusse või minna raamatupoodi või siis randa. Eks näis, kuidas ilma on ja kuidas aega on.
Head ööd tänaseks.
13.02 (reede) justjust 13 ja reede :)
Ärkasin kell 6 juba. Ja ärkasin üles ühest väga veidrast unenäost...nimelt kutsuti mind ja mu osasid sõpru (Kaisat ja Manni ma igatahes mäletan sellest setskonnast) mingile sõjaväeliselt õppusele Peedule. Pidime sinna sõitma rongiga (lahtise rongiga...selles mõttes, et ei olnud meie jaoks vagunit vaid lahtine kaubaalus vms). Läksime siis kuskil kella 6 ajal kõik ilusti sinna rongi peale juba ja....ajasime juttu ja kell 22 ei olnud me veel liikuma hakanud. Siis rääkisin kõigile kui ilus on sõita öösel lahtise rongiga kui taevas on sellised tähed nagu Prantsuse-Guajaanas. Siis hakkasime liikuma igatahes...viimasel hetkel hüppas üks rongilt maha ja enam tagasi ei saanud...ei tea kes see oli. Ja siis ma ärkasin üles. Jube kahju, et edasi ei näinud ikka.
Te usute 13 ja reede värki? Mina ei usu...tavaline päev nagu kõik teisedki ju :).
Olime 3 tundi Frigodomis ehk külmlaos. Seal -20 kraadi, ehk siis väga kodune :). Sain korralikult naerda Dantelli üle, kes käis ennast vahepeal väljas päikese käes soojendamas. Laotöölised olid ka kõik imestunud kui kuulsid, et Eestis ongi nii külm talvel ja see täiesti tavaline. Ladusime seal talvises õhkkonnas terve suure rekka käru täis puhastatud ja pakitud taimi. Suured valged kartulikotid nagu. Ikka jõhkralt palju oli seal neid. Kilosid täpselt ei tea. Siis suundusime edasi korraks kontori juurde, kus tegime ühe ruumi tühjadest pappkastidest puhtaks. Kahjuks netti ei saanud üldse...niiet uue nädala alguses siis ikkagi. Kuna meil oli külmlaos nii kaua läinud, siis pidime hakkama tagasi sõitma, sest Cyrill oli vaja koolist peale võtta. Läksimegi siis poest läbi, siis koolist läbi ja nüüd tagasi. Kõht täis (lõpuks ometi) ja ilge uni on peal. Väljas lõõskab päike ja ma ei tea, kas olen täna selle kuumuse käes suuteline jalutuskäigule minema. Eks näis.
Lugesin ja mõtlesin niisama toredaid mõtteid. 2 tundi läks nagu lennates. Siin ei ole veel olnud seda tunnet, et kõik sada mõtet lendavad peas korraga ringi ja ei ole aega ühte mõtet korralikult mõelda...aega on. Olen saanud mõnele asjale rahulikult järele mõelda...tormamata. Hea. Praegu on siin olnud kuskil 3 tundi täielikku vaikust...ja kell on alles 6. Kuna täna ei ole päeval piiskagi vihma tulnud, siis on palavus kõik maha võtnud ja keegi ei suuda midagi teha....ega siin kuumusega väga suuri asju ei tehtagi.
Üks asi, mida olen tahtnud juba mitu korda kirjutada, aga alati on meelest ära läinud on see, et alati kui ma siia Lodge’i (ütleme siis nii selle kohta) tagasi sõidan, siis kuskil 10 minti enne kohale jõudmist tuleb väljast pva liimi lõhna :). Veider, aga tõesti. Alati umbes samas kohas ja ma ei tea, mis seda lõhna toodab. Eks annan teile ka teada, kui välja olen uurinud.
Ja siis veel üks asi. Jalgratta sport on siin ka hinnas. Tour De France on ka üle vee tulnud siia. Suuremad ja väiksemad salgad maanteedel. Ja teed on selleks otstarbeks ka täiesti sõidetavad.
Head ööd.
14.02 (laupäev)
Parimat ja lõbusamat sõbrapäeva teile kõigile :) Mõtlen teile.
Täna sain ikka korralikult magada. Läksin eile juba enne 10t magama ja ärkasin peale 8 alles. Ja täna ei olegi mingit suurt tööd kavas niiet saan lõpuks puhata natukese. Mitte et enne ei oleks saanud, aga selles mõttes, et täna ei ole seda taimede puhastamist enam.
Vihma sajab ja päike paistab.Aeg hommikukohvi juua.
Varstivarsti autoga linna. Florence ütles, et on ok, kui ma tahaks niisama ringi vaadata. Pargin aga auto Cayenni kuskile ära, otsin mingi netikohviku ja siis vaatan niisama ringi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar