20.03 (neljapäev)

Esiteks paljupaljupalju õnne ja kõike muud vajalikku Piretile sünnipäeva puhul :).
Täna sai siis kuskil 200 km sõidetud. Hommikul aga kontorisse, et veel kuivanud taimede nimesid arvutisse kanda ja siis lõunaks tagasi.....ja siis Utiga poodi ja siis tagasi :). Sellise sõitmisega on siin juba teel olevad suuremad augud ka selgeks saanud. Näiteks on 10 minutit siit eemal üks mägi, kus kohe peale tõusu on suur auk keset teed niiet tuleb suht serva hoida jnejne :). Ja siis on mul sellel teel tekkinud veel sellised pidepunktid...näiteks Fougashjee ärakeeramise juurest on veel kuskil 25 minti sõita, siis on üks järsk pime kurv, siis telefonileviga koht, siis Cayman Camp ja siis oledki kohal :D. Ma lihtsalt olen seda teed juba palju sõitnud.
Siin sellel kitsal, künklikul ja kurvilisel teel harjutavad oma oskusi ka tulevased rekkajuhid. Tore kui kurvis 2 või 3 suurt rekkat vastu sõidab. Aga jälgin teed hoolega ja ümbrust vahin suu ammuli ainult siis kui ise roolis ei ole ;). Kusjuures peale seda kui me seda kilpkonna siin teel nägime, siis tundub mulle iga suurem teele langenud leht kilpkonnana.
Osad puud langetavad jõudsalt lehti, teised kasvatavad värskeid lehti, kolmandad hakkavad õitsema, neljandad hakkavad vilju kandma jne. Maailm toimib :) või mis.
Sain täna teada, et selle kuu lõpus tuleb siia kolmeks kuuks üks tüdruk praktikale. Pidi olema kuskil minu vanune. Ta on botaanik ja tuleb siia erinevaid taimi korjama ja kuivatama jms ja siis ma olen talle nagu väike abiline :). Mis seal salata mulle meeldib selline töö, kus ma saan palju erinevaid väikesi asju teha. Keegi peab ju lihttöid ka tegema :).
Veider asi on siin veel see prantslaste klaviatuur. Näiteks on „a” seal kus meil on „q” ja „m” asemel on koma. Muidugi rääkimata täpitähtedest. Ja siis selleks et numbreid saada või isegi punkti saada tuleb vajutada „Shift”i. Oii kui närvi ma siin esimestel kordadel selle klaviatuuri peale läksin....nii kaua läks kõige kirjutamiseks aega, aga nüüd olen isegi ära harjunud ja peale kontoris selle prantsuse klaviatuuri kasutamist trükin enda arvutil automaatselt samamoodi. Paar minutit võtab aega ja siis harjun jälle ringi :). Oh seda harjumist siin küll.
Head ööd.

21.03 (laupäev)

Mulle on alati meeldinud pikad ja rahulikud hommikud. Siin algavad mul hommikud kella 7 paiku tavaliselt, sest no kui eelmisel õhtul kell 10 magama minna, siis ei venita väga rohkem välja :). Aga siis sätin ennast aga hommikust sööma ja siis kell 7:25 tulevad esimesed päikesekiired siia terrassile. Pärast naudin meega teed hamacis ja loen National Geographicut.
Täna paistab jälle tulevat ilus ja selge ilm...ilmselt on käes siis see kaks nädalat kestev päikeseline periood keset vihmaperioodi, mis siin märtsis tavaliselt on. Ja peale seda jälle vihmvihmvihm :).
Siin on mõni aeg tagasi neil ka kanala olnud nagu Fred rääkis. Lisaks sellele, et kõik munad saab siis kodust on neil veel ka teine kasulik point...nimelt pidid siis kaduma siit kõik need vastikud punased sipelgad. Selle üle oleks mul küll hea meel, sest need põrgulised teevad oma kasu kohta jubedat valu. Plaanis on sellel aastal kanala uuesti üles seada.
Sain lõpuks endale lahti lammutatud pappkasti näol pusle jaoks sobiva aluse...mitte küll päris see, mida otsisin, aga mis sa hädaga teed eks. Oh need 4 tundi pusle seltsis olid nii head :). Täpselt see tegevus, mida siin ropu palavuse või suure vihma korras terrassil teha saab.
Selge taevas ja jälle need tohutult eredad tähed taevas...muretse või kaelalahas selle pärast.
Head ööd.

22.03 (pühapäev)

Mõnus kui hommikul äratab sind ilus linnulaul...seda aga täna ei juhtunud...oli hoopis ilge kisa kuskil siin lähedal võsas. Nagu oleks haned voodi kõrval karjunud...ei olnud just kõige ilusam.
Valisin hetke mis ma valisin, aga ühel hetkel lihtsalt enam ei olnud mõtet valida. Otsisin sobivat hetke jalutama minekuks. Küll paistis kord päike ja siis jälle sadas vihma. Ei saanud siin midagi valida ega oodata...vihmavari kaasa ja minek. Üllataval kombel ei kuulnud täna ühtegi suurt puud langemas.
Siin ei saa ma rääkida rutiinist, aga küll saan ma rääkida toredatest harjumustest. Hommikutest olen teile juba kirjutanud. Näiteks siis peale lõunat laman hamacis ja lasen leiba luusse...väga vajalik tegevus. Sellele järgneb paar tundi puslet, mille vahepeal käin vahepeal jalutamas. Siis kui hakkab juba hämaraks minema ja pusle kokkupanek on silmadele liiga suur pingutus juba, siis tulevad lauale arvuti, et oma mõtted kirja panna, mis päeva jooksul on kogunenud ja kõrvale tassike rohelist teed meega. Muidugi käib kõige selle vahele veel töö ka ja mitmel päeval isegi ei olegi muud kui töö, aga see selleks :). Tööd mulle meeldib teha.
Sain teada, et kodused saatsin paki teele....pidi küll 1 kuu aega minema, aga see on ootamist väärt :). Uhhhuuuuhhuuuuu saaks vaid selle paki juba lahti teha.
Head ööd.

23.03 (esmaspäev)

Täna sai siis nende taimepakkidega korda...või noh vajalikele said sildid peale ja need said arvutisse kantud, aga oli ka hunnik pakke, millel ei olnud peale kirjutatud kas nimetust või kaalu või oli seda kõike lihtsalt võimatu välja lugeda. Igatahes andsin endast parima ja hea, et sellega nüüd ühelpool :). Mis järgmiseks? Ei tea veel.
Täna enne metsa tulekut käisin veel korraks Cayenne’st läbi, et vaadata üle see raamatupood ja osta margid, et postkaardid teele saata...mulle ei jää ikka veel meelde, et sellised väiksemad kohad on päeval 12:30 ja 4 vahel kinni. Kohe üldse ei taha meelde jääda. See tähendab, et pean nüüd jälle mingi päev linna minema, et saaks need asjad tehtud.
Lisaks kolmele koerale on siin veel koduloomana ka papagoi, kes igal hommikul metsikut kisa teeb, kui kedagi näeb.
Ise ka ei usu, aga olen ära harjunud niisama olemisega...selles mõttes, et enam ei olegi nii raske niisama pikka aega hamacis lamada :).
Sain nüüd lõpuks hetke ära valitud ja Frediga rääkida :). Aega võttis, aga asja sai. See praktikant, kes siia tuleb on algselt pärit Argentiinast, aga elab nüüd Pariisis. See 3 kuud, mis ta siin on, siis ma käingi temaga metsas taimi korjamas, aitan liike määrata, sõidutan teda kuhu vaja jne. Cool.
Head ööd.

24.03 (teisipäev)

Täna koristasin ühte varjualust, kuhu on mitme aasta jooksul kogunenud kõik asjad, mis on katki läinud või mida lihtsalt ei saa enam kasutada. See kolikamber oli vaja puhtaks teha, et sinna saaks panna suuremal hulgal taimepotte. Dantell võtab veel katuse ka maha seal, et päike ja vihm taimedele ligi saaks. Aga igatahes täna hommikul seda koristades leidsin sealt ikka igast asju...alustades kellegi lapse passipiltidest ja lõpetades süstalde ja katkise ratastooliga :). Vanad kassetid, külmkapi erinevad jupid, katkine mootorsaag, jalgratas (seda oli nii valus vaadata...kõik oli roostetama läinud), süstlad, nõelad, purgid, poroloon, voodiraamid, kile, võrgud, pliiatsid, torud, ketid, tuhatoosid, pudelid, kõhukotid, pintslid jnejnejne. Kola igatahes oli palju :). Ja kõike seda koristades nägin ainult ühte sisalikku ja umbes tuhandeti sipelgat. Läks hästi.
Kuna koristamise tuhin juba peale tuli, siis tegin siin enda kööginurgas ja oma toas ka suurema ämblikuvõrkude eemaldamise ja tolmu pühkimise. Küll need ämblikud alles jõuavad oma võrke kududa igale poole.
Täna istandusse ühe taime järgi minnes arvasin mina suure suitsu järgi, et tulekahju...võta näpust...tüübid põletasid hoopis prahti ja neid mahalangenud puid. Aga muidu point oli siis järgmine – neli suuremat plastikust lillepotti mulda täis ja taimed sinna sisse. Asja muutis natuke keerulisemaks see, et Dantelil läks labida puidust vars esimese taime juures katki, aga mancheete töötas ka väga hästi. Aga see istandus siin ei ole selline nagu alguses ilmselt enamus ette kujutavad...et on ilusti peenrad ja siis seal taimed kasvavad ilusti rea...eieiei. Taimed kasvavad enamjaolt ikka seal, kus tahavad...sina pead nad ise üles otsima lihtsalt.
Sain Fredi käest sarja „24” kõik osad. Ta oli selle komlekti endale ostnud kui jälle ühele pikemale reisile läks. Vaatasin just esimese osa ära...ja ära sa märgi täitsa huvitav on :). Neil pidi siin terve kastitäis igast seriaale ja filme olema...eks hakkan aga otsast vaatama. Vihmastel õhtutel ju hea ajaviide.
Homme siis valguspüügile. Praegu on siin kolma sakslast olnud juba 4 päeva, kes on siin enamjaolt päeval liblikaid püüdnud, aga tahavad ühte öist püüki ka teha. Ja muidugi peame me minema sinna kohta, kus keegi tark mees on kogu varjualuse jaoks vajaliku puidust karkassi maha võtnud. Keegi ei teadnud sellest midagi. Ega kui ma seal ükskord jalutamas käies seda märkasin, siis ma kellelegi ei öelnud ka, sest arvasin, et nad teavad seda juba...aga võta näpust. (Väljendid „igatahes” ja „võta näpust” korduvad tihti, aga no mis sa teed) :).
Head ööd.

25.03 (kolmapäev)

Pikale ja rahulikule hommikule järgnes tegus lõuna. Pidime uuesti ehitama siis varjualuse tänase valguspüügi jaoks. Ei saa mina ikka aru, miks pidi keegi kogu selle kupatuse maha võtma...ei olnud ühtegi juppi isegi kuskil läheduses maas. Tähendas see seda, et lisaks mõndadele lauajuppidele, mis siit kaasa võtsime pidime tegema ka väikest metsaraiet, et vajalikku materjali saada. Kui esimesed lauad olid kokku löödud, siis tuli välja, et mõned on puudu...mis seal muud ikka kui et tuleme nendele siia järgi. Puuduvad lauad toodud ja varjualune jälle rohkem õiget kuju saanud kui tuli välja, et naelad on otsas. Ikka aga autosse ja naelte järgi. Seekord sai autosse jäetud suur kogus naelu...mine sa tea kuna jälle vaja läheb. Varjualune lõpuks üles seatud ja kate peale tõmmatud. Muidugi tuli välja, et katte küljes ei olnud piisavalt nööri, et seda korralikult kinnitada :). Seekord ei hakanud sellepärast enam ekstra edasi-tagasi sõitma. Küll saab lisakinnitused hiljem panna kui valguspüüki üles seame. Täna pidi meid seal kokku 5 olema....mina, Dantel ja siis kolm sakslast. Ei tea, kui kaua täna öösel läheb.
Siiamaani on alati minu päevitamise plaanid nurjunud. Just see aeg, mis ma olen planeerinud päevitada on hakanud sadama. Aga küll jõuab :).
Fatima ja Uti on ikka toredad...me küll ei saa üksteisest peaaegu et üldse aru. Nähes, et me läheme täna öösel valguspüügile tõi Fatima mulle suure kohvikannu ja termose, et saaks ikka kohvi kaasa võtta. Muidu mul siin üks väike, kuhu mahu umbes 2 tassikest kohvi...sellest on ilmselgelt vähe ju. Ja peale selle sain Uti tehtud ilgelt head liha...see oli palju parem kui minu enda tehtud :). Marinaadis ja puha...igatahes see oli hea :).
Ükskõik kui palju ma ei proovi seda sajajalgset siit ära saada, tuleb ta ikka tagasi. Kui mitte see sama, siis väheamalt üks tema sugulastest :). Olen teda juba välja visanud köögist ja wc-st, aga nüüd ta jälle tagasi.
Head ööd.

26.03 (neljapäev)

Eilne päev oli ikka täis igast unustamisi. Valguspüügile tagasi minnes tuli Dantelile meelde, et olime unustanud generaatori katte maha, aga seda just siis kui olime kohale jõudnud. Mis seal ikka...ots ringi keerata ja tagasi minna :). Valguspüük kestis sellel korral kella poole 4ni ja ma ei maganud selle jooksul kordagi...paar tassi kohvi, mida olin termosesse kaasa teinud ja „Papillon”. Jah jälle see sama raamat...neljandat korda. Eelmine kuu ju alles sai loetud :). Aga see on üks nendest raamatutest, mida võib uuesti ja uuesti lugeda ja ikka on huvitav. Pealegi on seda nüüd hoopis teine asi lugeda, kui ma olen käinud Saint-Laurent-Du-Maronis, mis on see linn, kuhu tegelased Prantsuse-Guajaanas esimesena viidi. Lugeda seda, kuidas raamatus kirjeldatakse neid konge ja müüre ja trelle...ja meenutada, et ma olen sa ise just käinud...kõhe.
Lõpuks siis kauaplaanitud päikesevõtt tehtud :)...rohke päikesekreemiga! Olen enda valusa õppetunni kätte saanud.
Sain teada, et nädalavahetusel pidi siia tulema 17 külastajat kaheks ööks. Kuhu nad küll ära mahuvad ma ei tea :).
Muide olen oma pusle juba peaaegu valmis saanud...ehk on jäänud 1000st jupist veel kuskil 75 tükki õigesse kohta panna. Loomulikult on need taeva jupid ja üks nädal võib veel minna :).
Head ööd.

27.03 (reede)

Hommikusöögi kaaslaseks on mul täna üks väike koolibri. Selline ilus vasekarva sulestikuga.
Siinne ellusuhtumine ja teistega suhtlemine on palju tervislikum võrreldes Eestiga. Seda on ilgelt raske kirjeldada ja vb keeruline aru saada, kui ei ole selle keskel olnud. Esiteks ei ole seda kõrvakarjuvat formaalsust igal sammul. Muidugi on see vajalik mingitel tasanditel, aga mitte kõigil. Inimesed on ikkagi viisakad, aga seda inimlikul moel, mitte raamatust õpitud reeglite moel.
Tagasi mõeldes oma erinevatele praktikatele ei näe ma ühtegi sellist nagu siin on...mitte et ma oleks siin praktikal, aga saate ju aru küll :). Ül jagamine ei käi sellise metsiku käsu andmise põhimõttel vaid ikka inimlikult.
Head ööd.

28.03 (laupäev)

Sellist hommikut ei ole nüüd juba tükk aega olnud. Tavaliselt kui hommikul silmad lahti teen, siis ikka päikesekiired tungivad tuppa läbi kõikvõimalike seinapragude, aga täna mitte. Tohutu paks udu on nüüd juba muutunud paduvihmaks. Ei paista päikest küll täna kuskilt tulevat. Imelik, aga mulle hakkab järjest rohkem tunduma, et iga nädaavahetus kui siin turistid on, siis sajab...muid mitte :). Aga see ilus päikseline aeg sai nüüd vist läbi ja järgmine tuleb ei tea kuna :)
Täna istutasin väikeseid taimi peenrast väikestesse pottidesse, et need siis ilusti päikese ja vihma kätte laduda sinna kohta, mille ma ära koristasin. Ikka siis nii et natuke kivisid poti põhja, siis mulla ja väetise segu, siis taim peenrast juurtega välja ja potti. Esimesed 180 said ilusti ümber istutatud ja potid olidki otsas. Fred ei arvanud, et neid taimi nii palju kokku tuleb ja sellepärast läksime siis täna pärastlõunal ühte suurde aianduspoodi, et neid juurde varuda. Ootasime ära kuni 20 külastajat kohale jõuavad, et siin pidu pidada ja siis läksimegi. Läksin Frediga kaasa, et saaks niisama rääkida :) teda ju nii raske tabada vabalt hetkelt. Kuulsin igast erinevaid lugusid tema erinevatest reisidest ja kogu sellest kullakaevanduse sulgemisest. See kullakaevanduse jutt oli täpselt nagu filmis. Sain jälle natuke targemaks ja sain natukese rohkem teada milline on Fred :). Ainult positiivsed teadmised. Väga tore jutuajamine oli igatahes.
Head ööd.

29.03 (pühapäev)

Täna taimede ümberistutamisega jätkates selgus tõsiasi, et taimi on oodatust palju rohkem. Vajalikke taimepotte jäi jälle väheks. Lisaks taimedele leidsin täna mulla seest 4 suurt sajajalgset. Üks proovis mul ümber sõrme ennast kerida, kui parasjagu ühte taime hakkasin välja võtma. Jube rõvedad on need jalad ikka neil...fufff.
Kuskil kella 5 ajal hakkas järsku paks udu siia langema...mõnus oli seda siit terrassilt jälgida. Puude tipud on kõik paksu udu sees.
Aga homme hommikul siis linna, et seda nö taimede ruumi koristada.
Head ööd.

16.03 (esmaspäev)

Tegus päev üle pika aja.
Matourys on selle kontori kõrval üks ruum, kus siis taimi kuivatatakse ja pakitakse ja nii. Veetsin oma tänase päeva siis seal. 6 suurt prügikotitäit erinevaid pakikesi taimedega. Minu tööks oli siis pakil olev info arvutisse kanda, sinna juurde veel natuke andmeid ja siis kogu kupatus kleepsudele printida. Kokku 140 pakki. Kogu tegevus võttis täitsa palju aega...raske on aru saada kellegi käekirjast, kui see on kirjutatud paberkotile ja veel ladina keeles. Aega võttis aga asja sai. Aeg läks nagu lennates. Vahepeal sain tunnikese pausi ja sain kirju saata.
Nüüd kodus tagasi ja ei jõuagi nagu enam midagi teha. Väljas juba pime, et jalutama minna.
Väike lugemine veel enne magamaminekut.
Head ööd :)

17.03 (teisipäev)

Varajased hommikud on siin huvitavad. Kõik hakkab vaikselt üles ärkama. Praegu tuli kuskilt võsast just väga naljakas hääl...ilmselt linnu hääl, aga see oli tõesti naljakas :).
Aga täna siis jälle linna.
Sama töö nagu eilegi ja nii ilmselt terve see nädal. Pidin täna küll tööd ka koju kaasa võtma, sest keset päeva oli vaja kontorist ära tulla, et Cyrill koolist peale võtta. Seega võtsin poolelioleva töö (siltide tegemine) kaasa. Hea siin õhtul nokitseda.
Aja sisustamisest rääkides sain issiga rääkides indu juurde sellele joonistamise mõttele. Olen ju ammu mõelnud, et võiks sellega algust teha...ehk siis tõesti nüüd. Ja siis üks mõte oli veel pusle muretseda kuskilt.
Teel koju nägime kilpkonna. Cyrill tõstis ta tee pealt ära, et ta kellelegi kihutajale ette ei jääks. Aga see kilpkonn oli palju suurem kui need, keda ma Awala – Yalimapo lähistel nägin teed ületamas. See siin oli umbes 30 cm pikk isegi.
Sellised siis tänased jutud :)
Head ööd.

18.03 (kolmapäev)

Nägin eile linnas ühte väikest poissi tõelise mikri soenguga. Poiss ise oli ehk mingi 6 aastane, aga mikker oli suur :). Hästi äge nägi välja igatahes.
Muide, kui ämblikud õnne toovad, siis peab Prantsuse – Guajaana küll üks väga õnnelik koht olema. Siin väiksemaid ja suuremaid ämblikke ikka igal pool. Kõige suurem mida olen siiamaani näinud oli eile kontoris tööd tehes. Ronis aga ilusti ühe tooli peale ja siis kadus sama kiiresti. Ehk oli mingi 5 cm lai.
Avastasin siin ühes poes ühe tohutut hea joogi. Aloe vera jook ja „with real pulp” :). Ilgelt hea. Ja need tükikesed seal sees on ka nii head. 1,5 liitrit läheb nii kiirelt, et ei saa arugi. Proovisin poest leida ka korralikke joonistusvahendeid...pliiatsid olid küll olemas, aga paberit ei olnud. Oli küll ruudulisi ja joonelisi ja mida kõike veel, aga tavalist valget paberit oli vaid printeripaberit hiiglaslike pakkidena, mida mul ilmselgelt vaja ei lähe. (Muide sõna „ilmselgelt” kordub tihti ja ilmselgelt ärge tundke ennast häirituna :) ) Tegin endale täna kingituse ka...nimelt ostsin 1000 jupilise pusle. Puslel on kujutatud õhtuhämaruses põlevat majakat ja selle kõrval palmid, meri ja paadid. Nüüd vaja leida vaid sobivate mõõtmetega alusplaat, kus saaksin seda kokku panna. Tüüpiline oleks siis pooleliolev pusle koos alusega peita kas vaiba või laudlina alla. Pole vaipa ja see laudlina siin ka vist ei kõlba selleks. Riiulisse tolmnema vist?! Muide osa sellest puslest pidavat pimedas helendama ka...eks näis...teen pilti ka kui valmis saab kunagi.
Head ööd.

19.03 (neljapäev)

Täna sai jälle hulk tööd ära tehtud. Kui süsteem selgeks saab ja asi enamvähem käpas on, siis läheb kiirelt. Sain täna juba lõunaks asjaga ühelepoole ja peale poeskäiki tulin metsa tagasi :). Mis seal salata...hea ja rahulik on siin ikka.
Täna oli rõõmus päev....nimelt sain poest ilusa tüki värsket liha....kohe päris värsket ja mitte mingit külmutatud jama nagu siin enamjaolt süüakse. Koju jõudes viskasin peaaegu esimese asjana liha pannile....polnud ju tänaseni siin korralikku liha saanudki. Ja hoolimata sellest, et see liha ei tulnud mul nii hästi välja nagu ma oleks tahtnud oli see ikkagi niiiii hea :). Värske ja mahlane. Nüüd pean muretsema endale igast häid maitseaineid ka veel, et siin selle mageda toiduga ära ei harjuks. Vürtsi peab ikka olema.
Nunnu, et mitmed teist on pakkunud mulle raamatuid saata :). Teeb kohe tuju heaks. Pean kirjavahetust ka Francoga (liblikapüüdja Itaaliast) ning ka tema ütles, et kui mul on vaja kas raamatuid või muusikat või vett, et siis ma vaid ütleks ja ta saadab Euroopast :). Nunnud ikka olete kõik.
Vist ei ole siin veel selle hispaania poisi tegudest kirjutanud. Igatahes oli see poiss siin pool aastat ja suutis selle ajaga kägarasse sõita 3 autod...KOLM auot. Müstika ikka. Nii lühikese ajaga. Aga no ta pidi päris hullusti ka sõitma. Siin räägitakse legende....ja mitte heas mõttes....kuidas tal siit Rourasse sõitmiseks kulus 20 minutit. Kohe mingi valemiga ei suudaks ma seda teha. Fred ütles, et ta on siin elanud kuskil 14 aastat vist ja siiamaani sõidab ta seda teed 30-40 minutit. Muidugi pidi see hispaanlane need autod ise kinni maksma. Aga ikka müstika jah minu jaoks :). Iga kahe kuu tagant auto kägarasse sõita ei ole just tavaline või mis.

Head ood tanaseks.

06.03 (reede)

Ega nüüd ei teagi ju kohe, et kust täna pihta hakata. Kas alustada Cayennist ja soetada endale mõned vajalikud asjad. Uurin teel linna Fredi käest järgi, et mis oleks need soovitatavad kohad, kuhu minna.
Väike(loe: väga väike) Peugeot kätte saadud ja nii on täitsa mõnus ju...lähed kuhu tahad ja millal tahad. Alustasin enda tänast tiiru väikese jalutuskäiguga linnas ja käisin söömas...samas hiinakas, kus eelmine kord. Siis oli aeg rannad üle vaadata. Esimene koht, kuhu sattusin oli selline väike kohakene, kus 3 meest hakkasid just enda paati valmis sättima, et lähedal asuvale saarele minna nädalavahetuseks. Püüavad kala ja chillivad niisama...pidin kutsest saarele ära ütlema. Järgmises peatuskohas oli väike jupike liivaranda ja siis mõlemal pool vanad mahajäetud rannamajad, mille hoovid avanesid randa....suured kivid rannas...istusin seal täitsa tükk aega...muud ei olnud kuulda kui ainult lainete kohin. Edasi sõites oli üks pikem tee, mis kulges mööda pärispäris kalda äärt...pidevalt oli vesi näha. Rannad olid suhteliselt inimtühjad...aga kellaaeg oli ka siis selline, et kuumus lihtsalt tappis ja ainult turistid olid väljas. Leidsin mitu täitsa head kohta, kuhu võiks minna mõnusalt päevitama. Aga päevitada ma nüüd 2 päeva kohe kindlasti ei saa. Linnas kõndides ja rannas jalutades said õlad, käed ja nägu liiga palju päikest. Enda jahutamiseks külastasin suuremat toidupoodi ja siis kaheks tunniks netti. Hea on ikka asju teha rahulikult ja mitte tunda, et pidevalt on kuskile kiire.
Nüüd lõpuks oma toas tagasi...jõudsin napilt enne pimedaks minemist tagasi. Rampväsinud igatahes. Rääkisin Frediga just, et mida vaadata ja kuhu minna. Homme käin igatahes Brasiilias ära :). Eks siis nendest järgnevatest päevadest kirjutan järgemööda.
Aga tänaseks head ööd, sest homme vaja kell 6 ärgata, et hommikul varakult liikuma saada.

07.03 (laupäev)

Brasiilia.

Teekond Brasiiliasse algas jällegi varakult. Piirini on umbes 200 km. Tee oli mõnusalt mägine ja suhtliselt sõidetav. Nii palju kägarasse pannud autosid ei ole mina varem ühegi tee ääres näinud...müstika. Vahepeal oli neid kraavis isegi iga 200 m tagant. Seest muidugi tühjaks tehtud või täielikult ära põlenud. Kuskil poolel teel (enne Regina külani jõudmist) oli passikontroll...putkake keset teed, 4-6 meest valves ja kontrollivad passe...ei midagi erilist. Saint-Georges ei olnud muud kui sõida parklasse, lase endale pähe määrida üks paadimees, maksa 5 € ja oledki kohal :). Parklasse sõites oli tõesti nii, et paadimehed võitlesid seal klientide pärast. Lehvitab sulle, veab su asju, aitab suu paadi peale ja sealt maha. Paadisõit kestis umbes 10 minutit ja oli igati värskendav selle hullu kuumuse käes. Brasiiliasse kohale jõudes oli kära palju. Nii erinev Guajaana küladest, mis asusid teisel pool jõge. Nii suurt erinevust ei oleks osanud oodata. Palju rahvast, müstiliselt palju apteeke (üks põhjus minekuks oli ka see, et Fatimal oli vaja rohtusid, mida saab ainult Brasiiliast), rollerid, koerad, šašlõki lõhn, suured porilombid jnejne. Üks hetk nägin tänaval jalutamas kahte umbes 14 aastast tüdrukut, kes vedasid aiakäru, milles olid kanad, keda nad siis proovisid müüa. Ja nii saabki päevaga Brasiilias käidud :). Tagasiteel oli muidugi veel üks juhtum. Nimelt kuskil poolel teel hakkas autol kütuse tuluke vilkuma. Küll ma proovisin sellel mägisel teel sõita ökonoomselt ja rahulikult...et jõuaks kasvõi suure teeni välja. Aga ei...kuskil 30 km enne Roura küla sai kütus täielikult otsa. Ei ole enne seda kogenud...lihtsalt auto ei liigugi enam ja hea on kui see ei juhtu tõusu peal ja leiad koha, kus teeserva seisma jääda. Eks ma siis jäin teeservas seisma, naersin enda üle natuke ja proovisin Fredericule helistada, aga kuna ta oli kodus ja seega levist väljas, siis ei olnud sellest mingit kasu. Mis muud kui hakka autosid kinni pidama :). Esimeses autos, mile kinni pidasin olid kaks vanemat mustanahalist, kes ei osanud mind kuidagi aidata. Teises autos aga oli mu elupäästja :). Lourenti nimeline noor matemaatika õpetaja. Pakkus välja, et sõidutab mind oma autoga Roura tanklasse, kus saan osta väikese kanistri ja kütust nii palju, et saaks tanklani sõita. Nii läkski. Kuna ta oskas natuke inglise keelt ka, siis sain talle ikka selgeks teha, et kui väga tänulik ma talle olen :). Tanklas siis kui ta kanistrisse kütust lasi lendas talle järsku kütust riiete peale ja näkku ja siis mul oli kohe täitsa väga kahju temast...kõik see ühe blondi autojuhi pärast :). Tagasi sõites oli mu auto täitsa olemas samas kohas, kuhu ta jätsin. Uuesti tankla poole sõites oli Lourent oma autoga igaksjuhuks minu taga, et veenduda, et ma ikka sellel korral kohale jõuan. No on ikka inimesi või mis. Ei kujuta ette, mida ma oleks teinud ilma temata...ausalt kohe.
Kodus tagasi nüüd ja rampväsinud, aga vähemalt kohal.
Head ööd :)

08.03 (pühapäev)

Head rahvusvahelist naistepäeva :)
Minul jälle varajane hommik...kell 6 juba üleval. Pakkisin asjad kokku , et kaheks ööks eemale minna. Esiteks suundusin Matourysse , et saaks perega skaipida, aga Fred unustas mulle eile õhtul mainida, et kontoris ei ole klappe ja mokrofoni. Saigi siis jälle msn’s jutustatud nii pere kui sõpradega. Sain eilsed muljed ära räägitud ja oma uudistenälja kustutada. Hea jällekord.
Suunusin siis Cayenne’i kesklinna, et ehk saan turismiinfokeskusest mingeid kaarte, aga võta näpust...see oli suletud. See prantslaste pühapäevane haudvaikus on ikka naljakas. Õnneks sain ühest tanklast vähemalt Kourou kaardi, millest oli ka pärast abi. Tanklas olid ka toredad inimesed...müüja (kuskil 40 aastane mees) kutsus veel paar sõpra appi, et seletada kuhu minna ja kuidas minna...kõik olid väga sõbralikud. Tohutult hea oli sõita...ümberringi rohelus, väike jahutav vihm, värske õhk tuleb aknast sisse ja plaadilt mängib praegune vaieldamatu lemmiklugu „Kaks tüdrukut” Jääboileri esituses :). Vahepeal mõned peatused, et pilte teha...muide turistide autod tulekd kuidagi eraldi märgistada, et teised teaksid, et need hullud võivad suht järsku tee ääres seisma jääda, et pildistada.
Jõudsin Kourousse, mis on siis see raketibaasi linnake. Kohe tunda oli, et see linn vähe euroopalikum. Tänavad on korras ja puhtad, hoonestus vähe teine, inimesed teised. Parkisin auto ära ja läksin tavalisele jalutustiirule...sellel korral võtsin jalutamise ostarbeks kaasa plätud...ennast kiitmast ma ei väsi, aga see oli tõesti hea mõte :). Sattusin nägema pentanque mängu võistlusi...kõigil tiimidel omad särgid ja seda ala võetakse siin täitsa tõsiselt kohe. Vahepeal võis tänavatel kohata väikeste salkadena jalutavaid teadlasi....neid ei olnud raske eristada...pikad püksid, triiksärgid, lipsud ja kingad. Teistel olid ikka vähe suvisemad ja mugavamad riided seljas. Jalutasin ka imeilusas liivarannas. Ainut ilus liiv, palmid ja ookean...oleks kauemgi seal olnud kui ei oleks olnud nii palav. Seda kõige suuremat palavuse aega on hea ära kasutada autosõiduks ;). Tahtsin külastada ka raketibaasi muuseumit, aga kuna oli pühapäev, siis see oli kinni. Eks midagi peab ju järgmiseks korraks ka jääma :).
Edasi...mõnus rahulik sõit mõningate peatustega. Mida rohkem edasi sõitsin, seda rohkem ümbrus muutus. Vahepeal oli isegi üks metsatukk, mis meenutas väga ühte mõnusat eestimaist männimetsa. Mine või seenele eks. Tavapärased puidust ja katusevineerist putkad vahetusid mõnusate avatud palmilehtedest katustega majakestega. Sellised mõnusad enamjaolt ilma seinteta onnikedes, millel korralik palmilehtedest katus peal ja kus siis sees ripuvad mõnusad hamac’id ja on äraütlemata chill. Vahepeal vaheldus tihe padrik silmapiirini ulatuva lagendikuga, kus ainult mõni üksik puu kasvas. Kotkad lendavad üle pea, väikesed kilpkonnad „jooksevad” üle tee ja pärdikud hüppavad tee ääres (äärepealt oleks pidanud ühe alla ajama). Kivine pinnas on vahetunud liiva vastu...majade ümber ongi ainult liiv ja palmid. (Muide seda vaadates hakkas tööle minu korraarmastus ja ma mõtlesin, et kui liivased võivad ikka neil kodud seest olla.)
Olen nüüd kohale jõudnud oma koju kaheks ööks. Asub see külas nimega Awala Yalimapo. Otsisin tükk aega kohta, sõitsin edasi ja tagasi mitu korda ja kaalusin isegi mõtet, et minna ööseks Saint-Laurent’i, aga siis tuli ikka mõistus koju. Leidsin ühe imeilusa koha...väike valge maja terrassi, eluoa, kööginurga, magamistoa, pesemisruumi ja konditsioneeriga. Korralikum kui enamus eesti selliseid kohakesi muide. See koht on muidu mõeldud neljale inimesele, aga sain k üksi ja väikema hinnaga. 2 ööd ja 1500 krooni. Muidugi oleks võinud minna väikesesse onni ja saada odavamalt, aga täna ma ei tahtnud. Küll ma jõuan :). Pealegi on siin nii mõnus ja omanik on ka palju toredam kui siin lähedal ühes kohas. Omanik tundub olevat indiaani päritolu...välimuse põhjal arvestades. Väga abivalmis ja asjalik. Oskab prantslaste kohta väga hästi inglise keelt. Riputas mulle hamac’i üles ja kuuldes, et ma pole täna peaaegu midagi söönud, helistas ta lähedal asuvasse restorani ja hoiatas neid, et olgu valmis, et ma tulen :).
Pesemas käidud ja ennast jälle inimesena tundes käisin siis söömas ja rannas jalutamas. Restoran oli siis väike kohakene siit umbes 5 minuti kaugusel. Sain visiitkaardi ja kuna ma olen homme ka veel siin, siis lubasin ka homme seal õhtustada.
Praegu istun siin terrassil, naudin väikest õllet ja mõnusat jahedat tuult. Vaikuse taustaks käib ainult omaniku töötegemine...nimelt toimetab ta siin minu majakese kõrval asuvas onnis midagi. Kell on küll jub varsti 8 ja väljas on pime, aga kuidagi kodune tunne tuleb peale sellist töötegemist vaadates :).
Aga nüüd ajavad sääsed tuppa ja suur väsimus magama.
Head ööd :).

09.03 (esmaspäev)

Öisele tohutule palavusele aitas vastu panna konditsioneer. Ebatavaliselt palav öö.
Tänane eesmärk siis käia Sainut-Laurent-Du-Maronis, vahepealsetes külades, siinses rannas ja pärast proovida järgida kohalike rahulikku päeva veetmist.
Kuskil tund aega sõitu ja olingi Saint-Laurentis. Linn meenutas olemuselt midagi Cayenne’i ja Kourou vahepealset. Palju hakkas silma hiinlasi jällekord. Valgete osakaal oli suhteliselt nullilähedane. Naljakas vaatepilt avanes ühest koolimajast möödudes...nimelt oli seal hoovis üks suurem laste kamp jooksmas ja mängimas...neid võis olla kokku kuskil 20 ja kogu kamba peale oli ainult üks valge poiss :). Ilm oli täna õnneks suhteliselt inimlik ja pilved varjasid päikest, seega sain mõnusalt jalutada. Veetsin natukese aega jõe ääres istudes ja siis suundusin vaatama „Le camp de la transportation”i. Suured kongid, trellid ja üleüldine kõledus. Kahjuks ei saanud sellel korral ühestki ekskursioonist osa võtta, sest turismiinfokeskus oli suletud ja kuskilt mujalt info ei saanud. Satun ikka alati õigesse kohta valel ajal. Seega jalutasin niisama linnas ringi. Peatänav, hiinlaste kõike sisaldavad poed, surnuaed, koolid, pikad järjekorrad Le Post’s jne. Nägin ära, aga homme tagasi, et Dantell peale võtta. Enne linnast äratulekut käisin veel ühes mõnusas pagariäris croissante ostmas....oiiiiii kui head. Oma kodukesse jõudes olin jällegi nii väsinud ja kuna oli keskpäev, siis otsustasin enne randa minekut puhata ja proovida niisama hamacis pikutada nagu kohalikud seda teevad :). Ei olnudki nii raske, aga ikkagi kaua nii ei viitsinud lamada...seega suundusin randa. Õnneks oli suurem vihma ka järgi jäänud. Rand oli mõnud...ikka palmid ja liiv ja lained.
Jalutuskäik enne õhtusööki lõppes oodatust varem. Selle põhjustajaks oli siis vihm ja natukese tüütu hiinlane. Nüüd aga kõht kanasupist täis ja aeg teed juua. Sain siinse töötaja käest teada, et parim aeg rannas kilpkonni näha on kuskil 2 või 3 ajal öösel. Eks ma proovin siis uuesti :).
Ega kohalikud siin väga muud ei joogi kui Heinekeni õlut...Hollandi Guajaana mõjutused? Alati on hommikuti ikka tanklate ja muude kogunemiskohtade juures Heinekeni purkide ja pudelite hunnikud.
Koolibussid on teemas siin igas väiksemaski kohas. Ikka lapsed hommikul oma teeotsadest peale ja pärast kooli tagasi. Siinsetel lastel ei ole koolivormi selle kõige konkreetsemas mõttes...et nagu pintsakud ja seelikud. Neil on siis kõigil pikad püksid, mis peale kooli üle keeratakse ja t-särgid. Ei tea täpselt, mille alusel, ag kuidagi jaotatakse erinevad astmed särgi värvide järgi. Siiani olen kohanud valgeid, rohelisi, kollaseid ja siniseid. Tore vaatepilt kui satud linnas olema sellel ajal kui kool läbi saab ja kuidas siis need erinevat värvi kambad linnas ringi liiguvad.

10.03 (teisipäev)

Ei näinud kilpkonnasid ka öösel kell 2. Peab siia ikka kunagi tagasi tulema siis järelikult.
Ka hommikune jalutuskäik rannas ei andnud mingeid tulemusi. Aga kui mõnus on ikka rannas olla...ei ole vahet kas paistab päike või sajab vihma...see tuul ja lõhn on See! Juba selle mõnusa tuule ja lõhna pärast võiks rannas terveid päevi veeta.
Tänane teekond Saint-Laurenti kulges väga aeglaselt, sest sadu oli nii tugev ja tee oli jube. Kuna Dantellil läheb veel aega, et Surinamist siia jõuda, siis veedan aega ühes hubases restoranis. Siin istudes muutub mõte ise ka üks kohvik teha ikka aina tugevamaks. Kui palju olen ma sellest mõelnud...päris oma mõnus kohvikukene, kus hommikul saavad inimesed putru süüa ja kohvi juua; päeval saavad vanaemad koogikesi süüa ja tudengid lõunatada ning siis õhtul on lihtsal äraütlemata chill kõigi jaoks :). Ehk on mul siin aega selle mõtte üle korralikult juurelda.
Leidsin Dantelli üles isegi ilma kaardi ja suunavate juhisteta. Läks õnneks ja ei pidanudki väga palju ekslema. Tagasitee kulges rahulikult....3 tundi mõnusat sõitu heal teel. Enne auto äraandmist käisime minu viimaste rahade eest tankimas. Nende vabade päevadega sai nüüd küll kogu kaasa võetud raha otsa.
Cayenne’st saime Frediga kontorisse, kus panime need aimed kuivama, mis Dantell korjas. Need taimed pidavat sisaldama palavikuvastast ainet.
Nüüd tagasi kodus...asjad jälle lahti pakitud ja tohutu väsimus ajab magama.
Oli tohutult tore puhkus igatahes. Nüüd jälle nii palju asju, mida tahaks teile näidata, kui te külla tulete siia :).
Head ööd.

11.03 (kolmapäev)

Kuna viimastel päevadel olen varakult üles ärganud, siis ei saanud tänagi kauem magada kui kella poole 7ni. Küll ma sundisin ennast magama, aga kui und ei ole siis ei ole.
Hommikused elektri – ja veekontrollid ning heaks harjumuseks saanud harjutused :).
Proovisime täna eemaldada siin jalutusradadele langenud puid. Saime isegi osa korda, aga suuremad puud jäid kõrvaldamata, sest mootorsaag otsustas mitte töötada. Puud olid nii suured, et kuidagi teisiti neid kõrvaldada ei saanud. Ega siis midagi...tuleb see väike jupp lihtsalt mingi teine päev lõpetada.
Head ööd

12.03 (neljapäev)

Ajan nüüd siis nahka maha nagu mingi madu. Õlgadel on erinevaid värvitoone ilmselt kusil üle kümne juba :). Proovin küll ettevaatlik olla selle naha maha kiskumisega, aga kiusatus on suur. Aga mul on selline tore autojuhi päevitus...et siis vasak õlg on ikka päris korralikult põleda saanud, aga parem mitte nii väga...küll ma nuputasin sõidu ajal erinevaid viise, et kätt ja õlga päikese eest varjata. Issi Sudaanist toodud kirju rätik kulus väga hästi marjaks ära :).
Tänane päev kulgeb mul siis jälle rahulikult ja ilma mingite eriliste ülesannete. Fred küll mõtles mulle mingi asja välja, aga seda on veel liiga vara teha. Raske on ikka niisama olla mitu päeva järjest. Ja ma ei ole siin veel nii kaua ka olnud, et nüüd hakkaks kuskil toimetama päris omaalgatuslikult...ei tunne veel siin asju ju nii täpselt. Aga mingi väikese nimekirja vajalikest asjadest peaks ikka tekitama, et kui jälle selline tegemisvajadus peale tuleb.
Rääkisin just Frediga järgmistest töödest. Homme ja nädalavahetus on mul veel vaba, aga siis esmaspäeval lähen hommikul temaga Matourysse. Mingi pikemaajalisem töö jälle...taimede korjamine ja nii. Ütlesin talle, et mul on raske mitu päeva järjest niisama olla kui teised kõrval tööd teevad :). Homme siis kui ma enam ei suuda niisama olla, siis lähen puhastan seda laudrada siin metsas, mis on lehti ja oksi täis. Midagigi kasulikku eks :). Aga peale seda kui sain teada, et on tulemas mingit tegevust ja tööd valdas mind see rõõmu tunne :).
Head ööd.

13.03 (reede)

Nüüd just kui ma tahaksin minna välja tööd tegema hakkas sadama ilgelt paduvihma. Ehk on looust et see jääb lähiajal järgi. Kasutan siis vahepealset aega kirjade kirjutamiseks, et kui ma esmaspäeval internetti saan, et siis ei kuluks sellele enam aega ;).
Ja saingi tööd tehtud kohe täitsa mitu tundi...väsinud aga õnnelik nüüd :). Hea kui midagi tehtud saab ikka...pole jälle niisama ära istutud päev. Pidin küll töö kell 12 ära lõpetama, sest kuumus hakkas liiga tugevalt tunda andma. Nüüd aeg jälle lugemiseks :).
Väike jalutuskäik kuskil kella 3 ja 5 vahel hakkab juba harjumuseks saama. Sellisel kellaajal ei ole ole enam palavus nii tappev, aga samas on päikesekiired mõnusad soojad. Hästi läheb kui sellel ajal vihma ei saja. Õnneks olen siiamaani suutnud oma jalutuskäigu aja valida alati kahe suure vihma vahele :). Vedamine või mis.
Head ööd.

14.03 (laupäev)

Täna on siis kauaoodatud pesupäev. Ilm õnneks lubab praegu et riided kuivavad täna ära ka. Eelmisel korral pidid riided mitu päeva kuivama enne kui enamvähem kuivaks said ja siis oli ka see ebameeldiv niiskuse lõhn juures.
Ja ongi ainul riietekuivatamise ilm. Muud sellega teha ei saa. Keegi ei liiguta ennast...kui siis ainult selleks, et jahedamat kohta otsida. Sain termomeetrile ette 40 kraadi päikese käes. Ei kujuta ette mis siin veel kuival perioodil saama hakkab. Ma igatahes praegu hoian ennast suhteliselt otsese päikese käest. Ei päevita ühesõnaga :). Küll ma jõuan.
Jälle üks mõnus jalutuskäik tehtud. Siin on mulle kõndimine lausa meeldima hakanud. Mann, nüüd võin sinuga neid pikki jalutuskäike vabalt teha kui tagasi tulen :).
Head ööd tänaseks.

15.03 (pühapäev)

Siin on puud õitsema hakanud justkui üleöö. Müstika. Eile ma igatahes ei pannud tähele, et siin samas maja kõrval olev puu oleks täis olnud kollaseid õisi. Ja need lõhnad, mis siin metsas on...tundmatud ja head. Ikka tuleb uue tuuleiiliga mõni uus lõhn ninna...mõnus.
Sellega tuleb mul meelde....kodused, kui te hakkate nüüd kevadel kodus aeda tegema, et siis vat et jasmiin oleks kindlasti olemas ja suhteliselt maja lähedal, et hommikul kui rõdul kohvi jood, et siis oleks ikka lõhn hästi tunda ;).
Täna sai siis kogu see rada ära puhastatud, mis siin lähedal on. Mitte just väga pikk rada, aga midagi ikka. Oli küll pühapäev, aga ei suutnud enam imetajate kohta lugeda :).
Uurisin nende raamatute kohta, mis eestlased on siia jätnud...keegi ei tea midagi. Et siis peale nende loomade raamatute loodan veel National Geographicu peale, mida iga kuu poest saan.
Aadress, kuhu võite mulle raamatuit saata on järmine:
C/O FLORAMAZONE
B.P. 32
97351 MATOURY CEDEX
FRENCH GUIANA
Soovitavalt selliseid vanemaid raamatuid, mida raatsiks pärast siia jätta, et ei peaks tagasi vedama. Sobib nii lihtne ajaviitelugemine kui ka muu. Näiteks „Mees, kes teadis ussisõnu” võiks kindlasti olla :).
Aga homme siis pean minema kella üheksaks Matourysse kontorisse. Fredil pidi seal mulle mingi töö olema. Eks näis...aga saan teha midagi :).

26.02 (neljapäev)
Peale umbes 5 tundi und kiirelt üles ja Cayenni poole teele. Mõtlesin, et üks päev kuluks linnas ära ja teile oleks niikuinii vaja blogisse lugemist juurde panna :).
Sain kuskil 2 tundi linnas lihtsalt ringi jalutada...sain turismiinfo punktist linna kaardi. Muide see turismiinfo keskus oli sürr :) suures ruumis olid kaardid ja pildid seintel ja siis kolmel väikesel lauakesel olid ainult prantsusekeelsed brošüürid. Lootsin sealt saada mingeid inglisekeelseid raamatuid, aga võta näpust. Muide raamatutest rääkides...leidsin selle 2 tunni jooksul vaid ühe raamatupoe, aga see oli kristlik raamatupood ja sisaldas ainult usuga seonduvaid raamatuid. Nojah. Jalutades käisin läbi ka surnuaiast...see on koht, mis tuleb igas uues kohas üle vaadata...need on alati nii erinevad. Siin näiteks on suur enamus haudasid mõeldud perekondadele. Sellised suured kivist kastid, mis on keraamiliste plaatidega kaetud ning mille peale on siis pandud väikesed tahvlid nende andmetega, kes siis täpselt seal on. Muidugi on ka kunstlilled...ei leidnud ühtegi päris lille...ega kliima vist väga ei lubaks ka. Jalutasin siis selle palavusega veel nii mere lähedale kui sain, aga mida ma ei näinud oli meri...puud olid ees lihtsalt noh. Uuel nädalal lähen ehk suuremale tiirule siin ümbruskonnas ja uurin rannad ka läbi. Peale kesklinna ja selle ümbruse läbikammimist siis käisin netikohvikus. Sain lõpuks korralikult läbi lugeda kirjad, üle vaadata pangakonto, lisada blogi ja pildid ning rääkida kodustega. Hea oli sõprade lolle nalju jälle kuulda :) need võivad aastaga ainult lollimaks minna. Pere toimetused on alati aktuaalsed. Nunnu kui räägin emmega skaibis ja siis Otto hõikab kõrvalt, et liisa, sa oled ikka nii kallis meile. See võtab hetkeks kurvaks, aga sain teilt kõigilt täna palju energiat juurde. Aitäh. Peale 2 tundi netis olemist läksin uuesti uitama...kuna kell oli 2 saamas, siis ma olin suhteliselt ainuke tobu, kes tänavatel uitas....nimelt kõik on ju kodudes sellel ajal...liiga palav on. Ja tõesti...mis seal salata, käed väsisid juba ära sellest pidevast higi pühkimisest. Otsustasin siis kuskil kosutava külma joogi võtta ja lõunat süüa. Astusin korraks sisse ühte restorani, mis asus keskväljaku (palmide väljak) ääres. Muidugi olid sealsed hinnad kõrged....kõrged isegi siinse niigi kalli elu kohta. Jätsin selle kõrvale ning läksin järgmisest tänavast paremale ning kõndisin umbes 20 m kuni nägin ühte väikest hiina söögi kohta. Selline hubane kohalik kohakene. Sain 6 euri eest ilgelt suure portsu ilgelt head riisi kanaga ja pudeli vett. Pole siin ammu nii palju söönud...ise ei tee ju kunagi nii palju korraga. Kuna mul ei olnud mingit vihmakaitset ja sellel ajal kui ma söin hakkas sadama, siis otsustasin veel seal aega veeta. Võtsin ühe väikese õlle ja uurisin kaarti. Üle pika aja oli üks väike (tõesti väike) ja külm Heineken täitsa kosutav :). Leppisime Frediga kokku, et ta helistab mulle kui valmis saab oma asjadega ja võtab mu peale...aga no maailma on väike ja ta lihtsalt sõitis minust juhuslikult ühel tänaval mööda. Siis tulimegi linnast tulema...väsitav, aga vajalik ja kosutav käik igatahes.
Tagasiteel rääkis Fred, et praegu Martiniquesis toimuv streik jõuab ilmselt uuel nädalal ka siia. Sama asi oli siin olnud ka eelmisel aastal. Põhjuseks on siis see, et inimesed tahavad lihtsalt kõrgemaid palkasid. Suletud on koolid, poed, apteegid, tanklad...kõik kõik kõik. Ei lähe siis keegi kooli ega tööle. Fred arvas, et see võib kesta kuu aega...eks näis mis reaalsuses toimuma hakkab.
Keegi tahtis ühes postituse kommentaaris teada, et mis koerad siis läinud on. Enam ei ole siin koeri Mus ja teise nimi oli vist Tobi.
Vahepealne neutraalne seis on siis nüüd täna kõrgemale tõusnud ja mugav on olla :).
Kuna olen pidanud kaks nädalavahetust järjest töötama varsti, siis uuel nädalal saan mitu vaba päeva järjest. Saan endale väikese rendiauto ilmselt neljapäevast esmaspäevani....eks näis, kuidas see streigiga võimalik on. Saan siis lõpuks siin natuke kaugemale ka minna...rannad üle vaadata ja teistele suurematele linnadele ka pilgu peale heita.
Ok, nüüd vaja kohe jälle valguspüügile minna.
Head ööd teile :).

27.02 (reede)

Hommikul katkestas minu metsikult hea une mõte, et ma pean ju elektrit ja vett kontrollima...et teised saaksid oma töid ja toimetusi teha. Oiii kui raske oli ennast voodist üles ajada...tean, et mul on päeval nii raske magama jääda. Ja 3 ööd on veel valguspüüki jäänud. Peale seda saab korralikult magada jälle.
Eile valguspüügil olles käisid meie juurest läbi 2 prantslast (Francua oli üks), kes ka siin ümbruses liblikaid püüavad. Muidu on nad vist siin lodge’s ööbinud, aga sellel korral otsustasid lihtsalt mikrobussi rentida ja elavad seal :). Ütlesid, et rahaline kokkuhoid on siinseid hindasid arvestades suur. Francua rääkis, et ta teab ka jällegi kõiki eelnevaid eestlasi, kes siin olnud on. Naeris, et Prantsusmaal ei tea ta ühtegi eestlast, aga siin Prantsuse-Guajaanas teab 6 eestlast :). Pole paha.
Õnneks toimub valguspüük täna ühes kohas siin lodge lähedal ja kus meil varasemast korrast asjad juba üleval on. Saab kauem puhata. Vihma ka hetkel imekombel ei saja...veider.

28.02 (laupäev)

Eilne valguspüük lõppes kell 2 öösel, aga ma magasin vist kuskil kolm tundi autos...sellega võib täitsa ära harjuda :). Rääkisime jälle Francoga pikalt elust ja maailmast. Temaga jätkub juttu ikka kauemaks. Rääkis, et kuna neil naisega lapsi ei ole, siis nad on metsikult reisinud....üle 5 korda käinud Hiinas ja Indias. Nad on läbi rännanud kõik mandrir..isegi Antarktikas käisid eelmisel aastal :). Igatahes ja siis ta rääkis, et kuidas neil on rannamaja Lõuna-Itaalias, kuskil veel mingi väike mägimajakene, korter Milanos ja rannamaja veel Costa Ricas. Cool või mis.
Uti (Fatima õde) Rourasse sõidutatud, eilne valguspüük maha võetud, pesu pestud ja nüüd jõuan veel süüa enne kui peame minema ühte valguspüügi kohta varjualust ehitama. Ilge väsimus on peal, aga küll ma saan õhtul jälle valguspüügi ajal magada. 2 ööd veel jäänud seda.
No tänane valguspüük oli põhimõtteliselt sõda moskiitodega. Ma mõtlesin paaril eelneval õhtul, kui neid oli ka ilgelt palju, et no rohkem neid ei saa olla....aga no tõesti...täna oli neid tõesti mitu miljonit. Valguspüügi alune oli täiesti must mahalangenud moskiitodest. Sinna lähedale minnes tuli käega näo ees vehkida, sest muidu nad oleks kohe lennanud suhu, ninna ja silma. Tegelikult ei pidanud täna isegi väga lähedale minema, et aru saada, et neid palju on...kuskil 5 meetri kaugusel oli õhk nendest paks. Ühesõnaga oli see ikka metsik.
Täna oli reiniku 33 lennu kokkutulek siis...järgmisel korral olen mina ka kohal ;)
Head ööd.

01.03 (pühapäev)

Täna siis Franco ja Dantelliga Cacaod külastama.
Väljusime jälle varakult ehk siis kuskil 9 ajal. Õnneks oli ilm suhteliselt hea...vihma vähemalt ei tulnud, aga metsik palavus oli. Kuna siin hakkab lastel koolivaheaeg läbi saama ja on veel ka pühapäev, siis oli igas väiksemas kohakeses palju rahvast...turistid ja kohalikud. Teel Cacaosse oli keset metsa üks suur mahajäetud puust kindlus...nägi välja nagu oleks lastele mängimiseks ehitatud üks väike puust lossikene. Lõpuks jõudsime Cacaosse kohale. See on üks väike külakene, mille elanikud on suures enamuses pärit Hiinast ja Vietnamist. Musti oli selles külas vaid mõned üksikud. Ammustel aegadel siia tulnud ja kasvatavad siin ühte tohutult head punast puuvilja nimega Ramboutan. See on umbes sama suur kui üks korralik ploom, punast värvi ja kaetud nagu selliste väga pehmete okastega (pildi pealt näete)...sees on vaget värvi kõva tarretise laadne vili, mis on väga mahlane ja mahe. Janu kustutamiseks sobib vee joomise asemel seda süüa...aitab hästi. Küla keskel oli turuplats, kus toimub peamine tegevus pühapäeval...müüakse erinevaid puu – ja juurvilju, käsitööd, suveniire jne. Turuplatsi kõrval oli kohe üks söögikoht, kus oli imehea nuudlisupp ja riis. Franco soovitas seda ja tõesti oli hea. Supi seest võis leida igast asju...alates sojaubadest kuni kanalihani välja. Midagi muud on süüa kuskil väikeses kohalikus söögikohas kui kuskil turistidele mõeldud restoranis.
Tänane hea uudis veel see, et Ottol läksid tänased tennise võistlused väga hästi. Neljast 4 mängu võita ei ole ju üldse paha :). Hip-hip-hurra Ottole igatahes!!! Tubli.
Tänane valguspüük (ühtlasi ka viimane sellel korral) oli järjekordselt metsikult moskiitoderohke. Franco proovis mitmel korral neid nii tule kui ka erinevate vahenditega eemale ajada, aga nad tulid kohe tagasi...sõda või mis. Rääkisime jällekord elust ja maailmast...huvitav. Siis ta rääkis ühe loo, mille ma pean kirja panema, sest muidu mul läheb meelest ära.
Jumal oli maailma loomisega nii kaugel, et määras kõikidele loomadele eluea pikkust...ikka liblikatele 10 päeva ja elevantidele 30 aastat jne. Lõpuks kui oli veel 3 olendit jäänud oli jumal sellest nii tüdinud, et ütles: „minge ja otsustage ise...annan teile kõigile 40 aastat, aga otsustage ise.” Nii siis kõndisid inimene, pull ja koer eemale. Pull ütles:” minul ei ole nii palju aastaid vaja...ma pean ainult töötama terve elu ja inimene piitsutab mind pidevalt. Minule piisab 20. aastast küll. Kes tahab minu ülejäänud aastaid endale?” Kes see muu ikka kui inimene võttis need 20 aastat endale lisaks. Peale seda ütles koer: „Minu jaoks on samuti 40 aastat liiga palju. Piisab mullegi 20 aastast. Pean olema terve elu ketis ja vahepeal unustab inimene mulle süüa panna. Kes tahab minu ülejäänud 20. aastat endale?”. Muidugi võttis inimene endale need 20 aastat lisaks. Lõppkokkuvõtted pull 20 aastat, koer 20 aastat ja inimene 80 aastat. AGA eks ta ju päriselus nii olegi: esimesed 40 aastat teed sa seda, mida tahad...naudid elu ja oled oma aja peremees, järgmised 20 aastat töötad nagu pull...oled pidevalt rakkes, järgmised 20 aastat on sul tekkinud juba nii palju kohustusi ja toimetusi, et oled nagu koer ketis, kes teeb ainult neid asju mis on ette nähtud.
Vot nii :).

02.03 (esmaspäev)

Täna saab siis kuu aega minu siinolemisest. Veider, aga siin ringi toimetades tundub mulle pidevalt, et nii peabki ju olema...see on loomulik asjade käik.
Täna on küll vaba päev, aga ei suutnud niisama ainult olla. Kuna auto oli sellest pidevast mustade asjade vedamisest ja moskiitorünnakutest jube räpane, siis võtsin kätte ja pesin auto puhtaks. Küll ainult seest, sest vihm peseb väljast. Kohe täitsa puhtaks sai ja see jube lõhn, mis iiveldama ajas on ka nüüd läinud.
Kui olin jõudnud mõelda, et peaks hakkama lõunat sööma, siis tuli Fatima ja tõi mulle sooja lõuna :) keedetud kartulid ja porgandid ning suur kanakoib. Väga hea oli. Peaks Fatimale ja Utile mingi kingituse kuskil muretsema nende söökide ja papaia smuutide eest, mis nad mulle vahepeal teevad. Muide papaia smuuti on ilgelt hea.
Käisin just Francol külas, sest ta läheb täna tagasi Itaaliasse. Ütles, et tal on mulle paar asja anda. Sain teda tänada kõikide nende huvitavate juttude ja valguspüükide eest...no tõesti ta on nagu elav entsüklopeedia. Ta rõhutas, et see, mis ma teen, on ikka suur kogemus ja soovis edu ja jaksu edasiseks...soovitas iga vähegi negatiivse asja, mis juhtuma peaks pöörata positiivse külje peale. Ta andis mulle ka oma visiitkaardi, et ma kindlasti kirjutaks kui ma kunagi Itaaliasse peaksin sattuma...saab kohe kindlasti tehtud :). Sain ka vihmavarju, mida tal enam vaja ei lähe :). Kõige tipuks ütles ta, et tahtis mulle raamatut kinkida, aga kuna tal ei olnud aega seda osta, siis ma pean seda ise tegema...raske oli seda vastu võtta, aga ta ei andnud alla ka. Lõppeski asi siis sellega, et ta andis mulle lihtsalt natuke (loe: liiga palju) vahendeid, et ise endale raamat osta. Soe käepigistus, põsemusid ja ongi meie esimene tore kohtumine läbi. Ehk näeme uuesti novembris, kui ta tagasi tuleb :). Loodame. Kui palju võib üks inimene edasi anda kahe nädalaga. Olen igatahes väga tänulik, et sellist inimest kohtasin.
See nädal on siis puhkamiseks. Saan magada, lugeda, päevitada ja jalutada. Mõnuš. Rendiauto peaks saama kas neljapäeval või reedel...kuni teisipäevani siis ilmselt. Sobib hästi, sest sinna sisse jääb nädalavahetus. Ja järgmisel teisipäeval sõidan Dantellile vastu, kes läks täna Surinam’i mingeid taimi korjama. Ilmselt ootan teda Surinam’i piiril olevas linna :) eks näis, kuidas asi reaalselt välja näeb. Eks siis nüüd vaja kaardi pealt vaadata, et kuhu ja kuna minna.
Leidsin siin ühest majast 4 raamatut „Loomade elu”. Eesti keeles ja puha :) ei tea, kellest ja kuidas siia jäänud, aga väga tänulik selle eest. Nüüd on mul mida lugeda. Alustasin täna lindude raamatuga. Loetud vaid 10 lk, aga juba teada saanud asju, millest varem ei olnud teadlik.
Head ööd tänaseks.

03.03 (teisipäev)

Mõnus rahulik hommik ja rahulik lõunane poeskäik.
Täna otsustasin tõesti lihtsalt olla ja puhata ja pikutada. Tuli täitsa hästi välja :).
Uurisin natukese kaarte ja mõtlesin, et kuna ja mida vaadata kui nüüd selle rendiauto saan.
Nii vähe ei ole ma vist ühegi päeva kohta veel kirjutanud, aga luban, et edaspidi ma ei võta sellest päevast eeskuju ;)
Ilusat ööd.

04.03 (kolmapäev)

Ei suuda siin kohe kuidagi kauem magada kui maksimaalselt 9ni. Pole ka ime kui ma kell 10 juba magama lähen.
Rääkisin just Florenciga ja ta ütles, et siin ei hakka streik enne 17ndat. Peale seda vb. Kuna siin oli streik alles eelmise aasta novembris ja detsembris vist kuskil 2 nädalat, siis siinsed inimesed saavad aru, et see ei ole rahalises ja igas muus mõttes ka kasulik. Küll aga on Martiniques’s praegu streik käimas.
Päikese kätte tulevad ennast soojendama igast sisalikud. Sellised pikapika sabaga umbes 30 cm pikkused värvilised sisalikud....seljal ilus roheline laik. Kui kuskile kõndida, siis on kuulda, kuidas igapool ümbruses sisalikud kuskile eemale põgenevad.
Peale 30 minutit jalutamist on selline tunne nagu oleks saunas olnud terve aja..hull värk.
Reedel kell 6 hommikul lähen siit Frediga linna ja saan endale rendiauto..jebedijeee :).
Head ööd.

05.03 (neljapäev)

Avastasin telekavast, et täna on tennist täitsa mitu tundi. Nüüd hommikul näidatakse ka juba. Lõpetan oma kohvi ära ja suundun siis mõne teleka juurde. Kava andmetel pidi tennist olema kella 4ni...ehk see ongi siis mu tänane päev :).
Siin maja lähedal kasvab ananass...praegu on veel väga väike...ehk mingi 10 cm pikkune. Aga ikkagi cool :).
Ikka tunda on, et kui terved päevad saab puhata ja lamada ja lugeda, siis päevased sissekanded ei tule eriti pikad.
Homme vaja siis väga varakult ärgata, sest kell 6 juba läheme siit minema.
Head ööd.