26.02 (neljapäev)
Peale umbes 5 tundi und kiirelt üles ja Cayenni poole teele. Mõtlesin, et üks päev kuluks linnas ära ja teile oleks niikuinii vaja blogisse lugemist juurde panna :).
Sain kuskil 2 tundi linnas lihtsalt ringi jalutada...sain turismiinfo punktist linna kaardi. Muide see turismiinfo keskus oli sürr :) suures ruumis olid kaardid ja pildid seintel ja siis kolmel väikesel lauakesel olid ainult prantsusekeelsed brošüürid. Lootsin sealt saada mingeid inglisekeelseid raamatuid, aga võta näpust. Muide raamatutest rääkides...leidsin selle 2 tunni jooksul vaid ühe raamatupoe, aga see oli kristlik raamatupood ja sisaldas ainult usuga seonduvaid raamatuid. Nojah. Jalutades käisin läbi ka surnuaiast...see on koht, mis tuleb igas uues kohas üle vaadata...need on alati nii erinevad. Siin näiteks on suur enamus haudasid mõeldud perekondadele. Sellised suured kivist kastid, mis on keraamiliste plaatidega kaetud ning mille peale on siis pandud väikesed tahvlid nende andmetega, kes siis täpselt seal on. Muidugi on ka kunstlilled...ei leidnud ühtegi päris lille...ega kliima vist väga ei lubaks ka. Jalutasin siis selle palavusega veel nii mere lähedale kui sain, aga mida ma ei näinud oli meri...puud olid ees lihtsalt noh. Uuel nädalal lähen ehk suuremale tiirule siin ümbruskonnas ja uurin rannad ka läbi. Peale kesklinna ja selle ümbruse läbikammimist siis käisin netikohvikus. Sain lõpuks korralikult läbi lugeda kirjad, üle vaadata pangakonto, lisada blogi ja pildid ning rääkida kodustega. Hea oli sõprade lolle nalju jälle kuulda :) need võivad aastaga ainult lollimaks minna. Pere toimetused on alati aktuaalsed. Nunnu kui räägin emmega skaibis ja siis Otto hõikab kõrvalt, et liisa, sa oled ikka nii kallis meile. See võtab hetkeks kurvaks, aga sain teilt kõigilt täna palju energiat juurde. Aitäh. Peale 2 tundi netis olemist läksin uuesti uitama...kuna kell oli 2 saamas, siis ma olin suhteliselt ainuke tobu, kes tänavatel uitas....nimelt kõik on ju kodudes sellel ajal...liiga palav on. Ja tõesti...mis seal salata, käed väsisid juba ära sellest pidevast higi pühkimisest. Otsustasin siis kuskil kosutava külma joogi võtta ja lõunat süüa. Astusin korraks sisse ühte restorani, mis asus keskväljaku (palmide väljak) ääres. Muidugi olid sealsed hinnad kõrged....kõrged isegi siinse niigi kalli elu kohta. Jätsin selle kõrvale ning läksin järgmisest tänavast paremale ning kõndisin umbes 20 m kuni nägin ühte väikest hiina söögi kohta. Selline hubane kohalik kohakene. Sain 6 euri eest ilgelt suure portsu ilgelt head riisi kanaga ja pudeli vett. Pole siin ammu nii palju söönud...ise ei tee ju kunagi nii palju korraga. Kuna mul ei olnud mingit vihmakaitset ja sellel ajal kui ma söin hakkas sadama, siis otsustasin veel seal aega veeta. Võtsin ühe väikese õlle ja uurisin kaarti. Üle pika aja oli üks väike (tõesti väike) ja külm Heineken täitsa kosutav :). Leppisime Frediga kokku, et ta helistab mulle kui valmis saab oma asjadega ja võtab mu peale...aga no maailma on väike ja ta lihtsalt sõitis minust juhuslikult ühel tänaval mööda. Siis tulimegi linnast tulema...väsitav, aga vajalik ja kosutav käik igatahes.
Tagasiteel rääkis Fred, et praegu Martiniquesis toimuv streik jõuab ilmselt uuel nädalal ka siia. Sama asi oli siin olnud ka eelmisel aastal. Põhjuseks on siis see, et inimesed tahavad lihtsalt kõrgemaid palkasid. Suletud on koolid, poed, apteegid, tanklad...kõik kõik kõik. Ei lähe siis keegi kooli ega tööle. Fred arvas, et see võib kesta kuu aega...eks näis mis reaalsuses toimuma hakkab.
Keegi tahtis ühes postituse kommentaaris teada, et mis koerad siis läinud on. Enam ei ole siin koeri Mus ja teise nimi oli vist Tobi.
Vahepealne neutraalne seis on siis nüüd täna kõrgemale tõusnud ja mugav on olla :).
Kuna olen pidanud kaks nädalavahetust järjest töötama varsti, siis uuel nädalal saan mitu vaba päeva järjest. Saan endale väikese rendiauto ilmselt neljapäevast esmaspäevani....eks näis, kuidas see streigiga võimalik on. Saan siis lõpuks siin natuke kaugemale ka minna...rannad üle vaadata ja teistele suurematele linnadele ka pilgu peale heita.
Ok, nüüd vaja kohe jälle valguspüügile minna.
Head ööd teile :).
27.02 (reede)
Hommikul katkestas minu metsikult hea une mõte, et ma pean ju elektrit ja vett kontrollima...et teised saaksid oma töid ja toimetusi teha. Oiii kui raske oli ennast voodist üles ajada...tean, et mul on päeval nii raske magama jääda. Ja 3 ööd on veel valguspüüki jäänud. Peale seda saab korralikult magada jälle.
Eile valguspüügil olles käisid meie juurest läbi 2 prantslast (Francua oli üks), kes ka siin ümbruses liblikaid püüavad. Muidu on nad vist siin lodge’s ööbinud, aga sellel korral otsustasid lihtsalt mikrobussi rentida ja elavad seal :). Ütlesid, et rahaline kokkuhoid on siinseid hindasid arvestades suur. Francua rääkis, et ta teab ka jällegi kõiki eelnevaid eestlasi, kes siin olnud on. Naeris, et Prantsusmaal ei tea ta ühtegi eestlast, aga siin Prantsuse-Guajaanas teab 6 eestlast :). Pole paha.
Õnneks toimub valguspüük täna ühes kohas siin lodge lähedal ja kus meil varasemast korrast asjad juba üleval on. Saab kauem puhata. Vihma ka hetkel imekombel ei saja...veider.
28.02 (laupäev)
Eilne valguspüük lõppes kell 2 öösel, aga ma magasin vist kuskil kolm tundi autos...sellega võib täitsa ära harjuda :). Rääkisime jälle Francoga pikalt elust ja maailmast. Temaga jätkub juttu ikka kauemaks. Rääkis, et kuna neil naisega lapsi ei ole, siis nad on metsikult reisinud....üle 5 korda käinud Hiinas ja Indias. Nad on läbi rännanud kõik mandrir..isegi Antarktikas käisid eelmisel aastal :). Igatahes ja siis ta rääkis, et kuidas neil on rannamaja Lõuna-Itaalias, kuskil veel mingi väike mägimajakene, korter Milanos ja rannamaja veel Costa Ricas. Cool või mis.
Uti (Fatima õde) Rourasse sõidutatud, eilne valguspüük maha võetud, pesu pestud ja nüüd jõuan veel süüa enne kui peame minema ühte valguspüügi kohta varjualust ehitama. Ilge väsimus on peal, aga küll ma saan õhtul jälle valguspüügi ajal magada. 2 ööd veel jäänud seda.
No tänane valguspüük oli põhimõtteliselt sõda moskiitodega. Ma mõtlesin paaril eelneval õhtul, kui neid oli ka ilgelt palju, et no rohkem neid ei saa olla....aga no tõesti...täna oli neid tõesti mitu miljonit. Valguspüügi alune oli täiesti must mahalangenud moskiitodest. Sinna lähedale minnes tuli käega näo ees vehkida, sest muidu nad oleks kohe lennanud suhu, ninna ja silma. Tegelikult ei pidanud täna isegi väga lähedale minema, et aru saada, et neid palju on...kuskil 5 meetri kaugusel oli õhk nendest paks. Ühesõnaga oli see ikka metsik.
Täna oli reiniku 33 lennu kokkutulek siis...järgmisel korral olen mina ka kohal ;)
Head ööd.
Peale umbes 5 tundi und kiirelt üles ja Cayenni poole teele. Mõtlesin, et üks päev kuluks linnas ära ja teile oleks niikuinii vaja blogisse lugemist juurde panna :).
Sain kuskil 2 tundi linnas lihtsalt ringi jalutada...sain turismiinfo punktist linna kaardi. Muide see turismiinfo keskus oli sürr :) suures ruumis olid kaardid ja pildid seintel ja siis kolmel väikesel lauakesel olid ainult prantsusekeelsed brošüürid. Lootsin sealt saada mingeid inglisekeelseid raamatuid, aga võta näpust. Muide raamatutest rääkides...leidsin selle 2 tunni jooksul vaid ühe raamatupoe, aga see oli kristlik raamatupood ja sisaldas ainult usuga seonduvaid raamatuid. Nojah. Jalutades käisin läbi ka surnuaiast...see on koht, mis tuleb igas uues kohas üle vaadata...need on alati nii erinevad. Siin näiteks on suur enamus haudasid mõeldud perekondadele. Sellised suured kivist kastid, mis on keraamiliste plaatidega kaetud ning mille peale on siis pandud väikesed tahvlid nende andmetega, kes siis täpselt seal on. Muidugi on ka kunstlilled...ei leidnud ühtegi päris lille...ega kliima vist väga ei lubaks ka. Jalutasin siis selle palavusega veel nii mere lähedale kui sain, aga mida ma ei näinud oli meri...puud olid ees lihtsalt noh. Uuel nädalal lähen ehk suuremale tiirule siin ümbruskonnas ja uurin rannad ka läbi. Peale kesklinna ja selle ümbruse läbikammimist siis käisin netikohvikus. Sain lõpuks korralikult läbi lugeda kirjad, üle vaadata pangakonto, lisada blogi ja pildid ning rääkida kodustega. Hea oli sõprade lolle nalju jälle kuulda :) need võivad aastaga ainult lollimaks minna. Pere toimetused on alati aktuaalsed. Nunnu kui räägin emmega skaibis ja siis Otto hõikab kõrvalt, et liisa, sa oled ikka nii kallis meile. See võtab hetkeks kurvaks, aga sain teilt kõigilt täna palju energiat juurde. Aitäh. Peale 2 tundi netis olemist läksin uuesti uitama...kuna kell oli 2 saamas, siis ma olin suhteliselt ainuke tobu, kes tänavatel uitas....nimelt kõik on ju kodudes sellel ajal...liiga palav on. Ja tõesti...mis seal salata, käed väsisid juba ära sellest pidevast higi pühkimisest. Otsustasin siis kuskil kosutava külma joogi võtta ja lõunat süüa. Astusin korraks sisse ühte restorani, mis asus keskväljaku (palmide väljak) ääres. Muidugi olid sealsed hinnad kõrged....kõrged isegi siinse niigi kalli elu kohta. Jätsin selle kõrvale ning läksin järgmisest tänavast paremale ning kõndisin umbes 20 m kuni nägin ühte väikest hiina söögi kohta. Selline hubane kohalik kohakene. Sain 6 euri eest ilgelt suure portsu ilgelt head riisi kanaga ja pudeli vett. Pole siin ammu nii palju söönud...ise ei tee ju kunagi nii palju korraga. Kuna mul ei olnud mingit vihmakaitset ja sellel ajal kui ma söin hakkas sadama, siis otsustasin veel seal aega veeta. Võtsin ühe väikese õlle ja uurisin kaarti. Üle pika aja oli üks väike (tõesti väike) ja külm Heineken täitsa kosutav :). Leppisime Frediga kokku, et ta helistab mulle kui valmis saab oma asjadega ja võtab mu peale...aga no maailma on väike ja ta lihtsalt sõitis minust juhuslikult ühel tänaval mööda. Siis tulimegi linnast tulema...väsitav, aga vajalik ja kosutav käik igatahes.
Tagasiteel rääkis Fred, et praegu Martiniquesis toimuv streik jõuab ilmselt uuel nädalal ka siia. Sama asi oli siin olnud ka eelmisel aastal. Põhjuseks on siis see, et inimesed tahavad lihtsalt kõrgemaid palkasid. Suletud on koolid, poed, apteegid, tanklad...kõik kõik kõik. Ei lähe siis keegi kooli ega tööle. Fred arvas, et see võib kesta kuu aega...eks näis mis reaalsuses toimuma hakkab.
Keegi tahtis ühes postituse kommentaaris teada, et mis koerad siis läinud on. Enam ei ole siin koeri Mus ja teise nimi oli vist Tobi.
Vahepealne neutraalne seis on siis nüüd täna kõrgemale tõusnud ja mugav on olla :).
Kuna olen pidanud kaks nädalavahetust järjest töötama varsti, siis uuel nädalal saan mitu vaba päeva järjest. Saan endale väikese rendiauto ilmselt neljapäevast esmaspäevani....eks näis, kuidas see streigiga võimalik on. Saan siis lõpuks siin natuke kaugemale ka minna...rannad üle vaadata ja teistele suurematele linnadele ka pilgu peale heita.
Ok, nüüd vaja kohe jälle valguspüügile minna.
Head ööd teile :).
27.02 (reede)
Hommikul katkestas minu metsikult hea une mõte, et ma pean ju elektrit ja vett kontrollima...et teised saaksid oma töid ja toimetusi teha. Oiii kui raske oli ennast voodist üles ajada...tean, et mul on päeval nii raske magama jääda. Ja 3 ööd on veel valguspüüki jäänud. Peale seda saab korralikult magada jälle.
Eile valguspüügil olles käisid meie juurest läbi 2 prantslast (Francua oli üks), kes ka siin ümbruses liblikaid püüavad. Muidu on nad vist siin lodge’s ööbinud, aga sellel korral otsustasid lihtsalt mikrobussi rentida ja elavad seal :). Ütlesid, et rahaline kokkuhoid on siinseid hindasid arvestades suur. Francua rääkis, et ta teab ka jällegi kõiki eelnevaid eestlasi, kes siin olnud on. Naeris, et Prantsusmaal ei tea ta ühtegi eestlast, aga siin Prantsuse-Guajaanas teab 6 eestlast :). Pole paha.
Õnneks toimub valguspüük täna ühes kohas siin lodge lähedal ja kus meil varasemast korrast asjad juba üleval on. Saab kauem puhata. Vihma ka hetkel imekombel ei saja...veider.
28.02 (laupäev)
Eilne valguspüük lõppes kell 2 öösel, aga ma magasin vist kuskil kolm tundi autos...sellega võib täitsa ära harjuda :). Rääkisime jälle Francoga pikalt elust ja maailmast. Temaga jätkub juttu ikka kauemaks. Rääkis, et kuna neil naisega lapsi ei ole, siis nad on metsikult reisinud....üle 5 korda käinud Hiinas ja Indias. Nad on läbi rännanud kõik mandrir..isegi Antarktikas käisid eelmisel aastal :). Igatahes ja siis ta rääkis, et kuidas neil on rannamaja Lõuna-Itaalias, kuskil veel mingi väike mägimajakene, korter Milanos ja rannamaja veel Costa Ricas. Cool või mis.
Uti (Fatima õde) Rourasse sõidutatud, eilne valguspüük maha võetud, pesu pestud ja nüüd jõuan veel süüa enne kui peame minema ühte valguspüügi kohta varjualust ehitama. Ilge väsimus on peal, aga küll ma saan õhtul jälle valguspüügi ajal magada. 2 ööd veel jäänud seda.
No tänane valguspüük oli põhimõtteliselt sõda moskiitodega. Ma mõtlesin paaril eelneval õhtul, kui neid oli ka ilgelt palju, et no rohkem neid ei saa olla....aga no tõesti...täna oli neid tõesti mitu miljonit. Valguspüügi alune oli täiesti must mahalangenud moskiitodest. Sinna lähedale minnes tuli käega näo ees vehkida, sest muidu nad oleks kohe lennanud suhu, ninna ja silma. Tegelikult ei pidanud täna isegi väga lähedale minema, et aru saada, et neid palju on...kuskil 5 meetri kaugusel oli õhk nendest paks. Ühesõnaga oli see ikka metsik.
Täna oli reiniku 33 lennu kokkutulek siis...järgmisel korral olen mina ka kohal ;)
Head ööd.
01.03 (pühapäev)
Täna siis Franco ja Dantelliga Cacaod külastama.
Väljusime jälle varakult ehk siis kuskil 9 ajal. Õnneks oli ilm suhteliselt hea...vihma vähemalt ei tulnud, aga metsik palavus oli. Kuna siin hakkab lastel koolivaheaeg läbi saama ja on veel ka pühapäev, siis oli igas väiksemas kohakeses palju rahvast...turistid ja kohalikud. Teel Cacaosse oli keset metsa üks suur mahajäetud puust kindlus...nägi välja nagu oleks lastele mängimiseks ehitatud üks väike puust lossikene. Lõpuks jõudsime Cacaosse kohale. See on üks väike külakene, mille elanikud on suures enamuses pärit Hiinast ja Vietnamist. Musti oli selles külas vaid mõned üksikud. Ammustel aegadel siia tulnud ja kasvatavad siin ühte tohutult head punast puuvilja nimega Ramboutan. See on umbes sama suur kui üks korralik ploom, punast värvi ja kaetud nagu selliste väga pehmete okastega (pildi pealt näete)...sees on vaget värvi kõva tarretise laadne vili, mis on väga mahlane ja mahe. Janu kustutamiseks sobib vee joomise asemel seda süüa...aitab hästi. Küla keskel oli turuplats, kus toimub peamine tegevus pühapäeval...müüakse erinevaid puu – ja juurvilju, käsitööd, suveniire jne. Turuplatsi kõrval oli kohe üks söögikoht, kus oli imehea nuudlisupp ja riis. Franco soovitas seda ja tõesti oli hea. Supi seest võis leida igast asju...alates sojaubadest kuni kanalihani välja. Midagi muud on süüa kuskil väikeses kohalikus söögikohas kui kuskil turistidele mõeldud restoranis.
Tänane hea uudis veel see, et Ottol läksid tänased tennise võistlused väga hästi. Neljast 4 mängu võita ei ole ju üldse paha :). Hip-hip-hurra Ottole igatahes!!! Tubli.
Tänane valguspüük (ühtlasi ka viimane sellel korral) oli järjekordselt metsikult moskiitoderohke. Franco proovis mitmel korral neid nii tule kui ka erinevate vahenditega eemale ajada, aga nad tulid kohe tagasi...sõda või mis. Rääkisime jällekord elust ja maailmast...huvitav. Siis ta rääkis ühe loo, mille ma pean kirja panema, sest muidu mul läheb meelest ära.
Jumal oli maailma loomisega nii kaugel, et määras kõikidele loomadele eluea pikkust...ikka liblikatele 10 päeva ja elevantidele 30 aastat jne. Lõpuks kui oli veel 3 olendit jäänud oli jumal sellest nii tüdinud, et ütles: „minge ja otsustage ise...annan teile kõigile 40 aastat, aga otsustage ise.” Nii siis kõndisid inimene, pull ja koer eemale. Pull ütles:” minul ei ole nii palju aastaid vaja...ma pean ainult töötama terve elu ja inimene piitsutab mind pidevalt. Minule piisab 20. aastast küll. Kes tahab minu ülejäänud aastaid endale?” Kes see muu ikka kui inimene võttis need 20 aastat endale lisaks. Peale seda ütles koer: „Minu jaoks on samuti 40 aastat liiga palju. Piisab mullegi 20 aastast. Pean olema terve elu ketis ja vahepeal unustab inimene mulle süüa panna. Kes tahab minu ülejäänud 20. aastat endale?”. Muidugi võttis inimene endale need 20 aastat lisaks. Lõppkokkuvõtted pull 20 aastat, koer 20 aastat ja inimene 80 aastat. AGA eks ta ju päriselus nii olegi: esimesed 40 aastat teed sa seda, mida tahad...naudid elu ja oled oma aja peremees, järgmised 20 aastat töötad nagu pull...oled pidevalt rakkes, järgmised 20 aastat on sul tekkinud juba nii palju kohustusi ja toimetusi, et oled nagu koer ketis, kes teeb ainult neid asju mis on ette nähtud.
Vot nii :).
02.03 (esmaspäev)
Täna saab siis kuu aega minu siinolemisest. Veider, aga siin ringi toimetades tundub mulle pidevalt, et nii peabki ju olema...see on loomulik asjade käik.
Täna on küll vaba päev, aga ei suutnud niisama ainult olla. Kuna auto oli sellest pidevast mustade asjade vedamisest ja moskiitorünnakutest jube räpane, siis võtsin kätte ja pesin auto puhtaks. Küll ainult seest, sest vihm peseb väljast. Kohe täitsa puhtaks sai ja see jube lõhn, mis iiveldama ajas on ka nüüd läinud.
Kui olin jõudnud mõelda, et peaks hakkama lõunat sööma, siis tuli Fatima ja tõi mulle sooja lõuna :) keedetud kartulid ja porgandid ning suur kanakoib. Väga hea oli. Peaks Fatimale ja Utile mingi kingituse kuskil muretsema nende söökide ja papaia smuutide eest, mis nad mulle vahepeal teevad. Muide papaia smuuti on ilgelt hea.
Käisin just Francol külas, sest ta läheb täna tagasi Itaaliasse. Ütles, et tal on mulle paar asja anda. Sain teda tänada kõikide nende huvitavate juttude ja valguspüükide eest...no tõesti ta on nagu elav entsüklopeedia. Ta rõhutas, et see, mis ma teen, on ikka suur kogemus ja soovis edu ja jaksu edasiseks...soovitas iga vähegi negatiivse asja, mis juhtuma peaks pöörata positiivse külje peale. Ta andis mulle ka oma visiitkaardi, et ma kindlasti kirjutaks kui ma kunagi Itaaliasse peaksin sattuma...saab kohe kindlasti tehtud :). Sain ka vihmavarju, mida tal enam vaja ei lähe :). Kõige tipuks ütles ta, et tahtis mulle raamatut kinkida, aga kuna tal ei olnud aega seda osta, siis ma pean seda ise tegema...raske oli seda vastu võtta, aga ta ei andnud alla ka. Lõppeski asi siis sellega, et ta andis mulle lihtsalt natuke (loe: liiga palju) vahendeid, et ise endale raamat osta. Soe käepigistus, põsemusid ja ongi meie esimene tore kohtumine läbi. Ehk näeme uuesti novembris, kui ta tagasi tuleb :). Loodame. Kui palju võib üks inimene edasi anda kahe nädalaga. Olen igatahes väga tänulik, et sellist inimest kohtasin.
See nädal on siis puhkamiseks. Saan magada, lugeda, päevitada ja jalutada. Mõnuš. Rendiauto peaks saama kas neljapäeval või reedel...kuni teisipäevani siis ilmselt. Sobib hästi, sest sinna sisse jääb nädalavahetus. Ja järgmisel teisipäeval sõidan Dantellile vastu, kes läks täna Surinam’i mingeid taimi korjama. Ilmselt ootan teda Surinam’i piiril olevas linna :) eks näis, kuidas asi reaalselt välja näeb. Eks siis nüüd vaja kaardi pealt vaadata, et kuhu ja kuna minna.
Leidsin siin ühest majast 4 raamatut „Loomade elu”. Eesti keeles ja puha :) ei tea, kellest ja kuidas siia jäänud, aga väga tänulik selle eest. Nüüd on mul mida lugeda. Alustasin täna lindude raamatuga. Loetud vaid 10 lk, aga juba teada saanud asju, millest varem ei olnud teadlik.
Head ööd tänaseks.
03.03 (teisipäev)
Mõnus rahulik hommik ja rahulik lõunane poeskäik.
Täna otsustasin tõesti lihtsalt olla ja puhata ja pikutada. Tuli täitsa hästi välja :).
Uurisin natukese kaarte ja mõtlesin, et kuna ja mida vaadata kui nüüd selle rendiauto saan.
Nii vähe ei ole ma vist ühegi päeva kohta veel kirjutanud, aga luban, et edaspidi ma ei võta sellest päevast eeskuju ;)
Ilusat ööd.
Täna siis Franco ja Dantelliga Cacaod külastama.
Väljusime jälle varakult ehk siis kuskil 9 ajal. Õnneks oli ilm suhteliselt hea...vihma vähemalt ei tulnud, aga metsik palavus oli. Kuna siin hakkab lastel koolivaheaeg läbi saama ja on veel ka pühapäev, siis oli igas väiksemas kohakeses palju rahvast...turistid ja kohalikud. Teel Cacaosse oli keset metsa üks suur mahajäetud puust kindlus...nägi välja nagu oleks lastele mängimiseks ehitatud üks väike puust lossikene. Lõpuks jõudsime Cacaosse kohale. See on üks väike külakene, mille elanikud on suures enamuses pärit Hiinast ja Vietnamist. Musti oli selles külas vaid mõned üksikud. Ammustel aegadel siia tulnud ja kasvatavad siin ühte tohutult head punast puuvilja nimega Ramboutan. See on umbes sama suur kui üks korralik ploom, punast värvi ja kaetud nagu selliste väga pehmete okastega (pildi pealt näete)...sees on vaget värvi kõva tarretise laadne vili, mis on väga mahlane ja mahe. Janu kustutamiseks sobib vee joomise asemel seda süüa...aitab hästi. Küla keskel oli turuplats, kus toimub peamine tegevus pühapäeval...müüakse erinevaid puu – ja juurvilju, käsitööd, suveniire jne. Turuplatsi kõrval oli kohe üks söögikoht, kus oli imehea nuudlisupp ja riis. Franco soovitas seda ja tõesti oli hea. Supi seest võis leida igast asju...alates sojaubadest kuni kanalihani välja. Midagi muud on süüa kuskil väikeses kohalikus söögikohas kui kuskil turistidele mõeldud restoranis.
Tänane hea uudis veel see, et Ottol läksid tänased tennise võistlused väga hästi. Neljast 4 mängu võita ei ole ju üldse paha :). Hip-hip-hurra Ottole igatahes!!! Tubli.
Tänane valguspüük (ühtlasi ka viimane sellel korral) oli järjekordselt metsikult moskiitoderohke. Franco proovis mitmel korral neid nii tule kui ka erinevate vahenditega eemale ajada, aga nad tulid kohe tagasi...sõda või mis. Rääkisime jällekord elust ja maailmast...huvitav. Siis ta rääkis ühe loo, mille ma pean kirja panema, sest muidu mul läheb meelest ära.
Jumal oli maailma loomisega nii kaugel, et määras kõikidele loomadele eluea pikkust...ikka liblikatele 10 päeva ja elevantidele 30 aastat jne. Lõpuks kui oli veel 3 olendit jäänud oli jumal sellest nii tüdinud, et ütles: „minge ja otsustage ise...annan teile kõigile 40 aastat, aga otsustage ise.” Nii siis kõndisid inimene, pull ja koer eemale. Pull ütles:” minul ei ole nii palju aastaid vaja...ma pean ainult töötama terve elu ja inimene piitsutab mind pidevalt. Minule piisab 20. aastast küll. Kes tahab minu ülejäänud aastaid endale?” Kes see muu ikka kui inimene võttis need 20 aastat endale lisaks. Peale seda ütles koer: „Minu jaoks on samuti 40 aastat liiga palju. Piisab mullegi 20 aastast. Pean olema terve elu ketis ja vahepeal unustab inimene mulle süüa panna. Kes tahab minu ülejäänud 20. aastat endale?”. Muidugi võttis inimene endale need 20 aastat lisaks. Lõppkokkuvõtted pull 20 aastat, koer 20 aastat ja inimene 80 aastat. AGA eks ta ju päriselus nii olegi: esimesed 40 aastat teed sa seda, mida tahad...naudid elu ja oled oma aja peremees, järgmised 20 aastat töötad nagu pull...oled pidevalt rakkes, järgmised 20 aastat on sul tekkinud juba nii palju kohustusi ja toimetusi, et oled nagu koer ketis, kes teeb ainult neid asju mis on ette nähtud.
Vot nii :).
02.03 (esmaspäev)
Täna saab siis kuu aega minu siinolemisest. Veider, aga siin ringi toimetades tundub mulle pidevalt, et nii peabki ju olema...see on loomulik asjade käik.
Täna on küll vaba päev, aga ei suutnud niisama ainult olla. Kuna auto oli sellest pidevast mustade asjade vedamisest ja moskiitorünnakutest jube räpane, siis võtsin kätte ja pesin auto puhtaks. Küll ainult seest, sest vihm peseb väljast. Kohe täitsa puhtaks sai ja see jube lõhn, mis iiveldama ajas on ka nüüd läinud.
Kui olin jõudnud mõelda, et peaks hakkama lõunat sööma, siis tuli Fatima ja tõi mulle sooja lõuna :) keedetud kartulid ja porgandid ning suur kanakoib. Väga hea oli. Peaks Fatimale ja Utile mingi kingituse kuskil muretsema nende söökide ja papaia smuutide eest, mis nad mulle vahepeal teevad. Muide papaia smuuti on ilgelt hea.
Käisin just Francol külas, sest ta läheb täna tagasi Itaaliasse. Ütles, et tal on mulle paar asja anda. Sain teda tänada kõikide nende huvitavate juttude ja valguspüükide eest...no tõesti ta on nagu elav entsüklopeedia. Ta rõhutas, et see, mis ma teen, on ikka suur kogemus ja soovis edu ja jaksu edasiseks...soovitas iga vähegi negatiivse asja, mis juhtuma peaks pöörata positiivse külje peale. Ta andis mulle ka oma visiitkaardi, et ma kindlasti kirjutaks kui ma kunagi Itaaliasse peaksin sattuma...saab kohe kindlasti tehtud :). Sain ka vihmavarju, mida tal enam vaja ei lähe :). Kõige tipuks ütles ta, et tahtis mulle raamatut kinkida, aga kuna tal ei olnud aega seda osta, siis ma pean seda ise tegema...raske oli seda vastu võtta, aga ta ei andnud alla ka. Lõppeski asi siis sellega, et ta andis mulle lihtsalt natuke (loe: liiga palju) vahendeid, et ise endale raamat osta. Soe käepigistus, põsemusid ja ongi meie esimene tore kohtumine läbi. Ehk näeme uuesti novembris, kui ta tagasi tuleb :). Loodame. Kui palju võib üks inimene edasi anda kahe nädalaga. Olen igatahes väga tänulik, et sellist inimest kohtasin.
See nädal on siis puhkamiseks. Saan magada, lugeda, päevitada ja jalutada. Mõnuš. Rendiauto peaks saama kas neljapäeval või reedel...kuni teisipäevani siis ilmselt. Sobib hästi, sest sinna sisse jääb nädalavahetus. Ja järgmisel teisipäeval sõidan Dantellile vastu, kes läks täna Surinam’i mingeid taimi korjama. Ilmselt ootan teda Surinam’i piiril olevas linna :) eks näis, kuidas asi reaalselt välja näeb. Eks siis nüüd vaja kaardi pealt vaadata, et kuhu ja kuna minna.
Leidsin siin ühest majast 4 raamatut „Loomade elu”. Eesti keeles ja puha :) ei tea, kellest ja kuidas siia jäänud, aga väga tänulik selle eest. Nüüd on mul mida lugeda. Alustasin täna lindude raamatuga. Loetud vaid 10 lk, aga juba teada saanud asju, millest varem ei olnud teadlik.
Head ööd tänaseks.
03.03 (teisipäev)
Mõnus rahulik hommik ja rahulik lõunane poeskäik.
Täna otsustasin tõesti lihtsalt olla ja puhata ja pikutada. Tuli täitsa hästi välja :).
Uurisin natukese kaarte ja mõtlesin, et kuna ja mida vaadata kui nüüd selle rendiauto saan.
Nii vähe ei ole ma vist ühegi päeva kohta veel kirjutanud, aga luban, et edaspidi ma ei võta sellest päevast eeskuju ;)
Ilusat ööd.
04.03 (kolmapäev)
Ei suuda siin kohe kuidagi kauem magada kui maksimaalselt 9ni. Pole ka ime kui ma kell 10 juba magama lähen.
Rääkisin just Florenciga ja ta ütles, et siin ei hakka streik enne 17ndat. Peale seda vb. Kuna siin oli streik alles eelmise aasta novembris ja detsembris vist kuskil 2 nädalat, siis siinsed inimesed saavad aru, et see ei ole rahalises ja igas muus mõttes ka kasulik. Küll aga on Martiniques’s praegu streik käimas.
Päikese kätte tulevad ennast soojendama igast sisalikud. Sellised pikapika sabaga umbes 30 cm pikkused värvilised sisalikud....seljal ilus roheline laik. Kui kuskile kõndida, siis on kuulda, kuidas igapool ümbruses sisalikud kuskile eemale põgenevad.
Peale 30 minutit jalutamist on selline tunne nagu oleks saunas olnud terve aja..hull värk.
Reedel kell 6 hommikul lähen siit Frediga linna ja saan endale rendiauto..jebedijeee :).
Head ööd.
05.03 (neljapäev)
Avastasin telekavast, et täna on tennist täitsa mitu tundi. Nüüd hommikul näidatakse ka juba. Lõpetan oma kohvi ära ja suundun siis mõne teleka juurde. Kava andmetel pidi tennist olema kella 4ni...ehk see ongi siis mu tänane päev :).
Siin maja lähedal kasvab ananass...praegu on veel väga väike...ehk mingi 10 cm pikkune. Aga ikkagi cool :).
Ikka tunda on, et kui terved päevad saab puhata ja lamada ja lugeda, siis päevased sissekanded ei tule eriti pikad.
Homme vaja siis väga varakult ärgata, sest kell 6 juba läheme siit minema.
Head ööd.
1 kommentaar:
Tere
Cayenne'is suur raamatupood on ju otse surnuaia kõrval tee ääres. Või on see sealt ära kolinud? Kui surnuaiast hakkad minema mere poole mööda seda suurt kaherealist teed, siis nurga peal oli mingi saiapood ja siis kohe tuli ka raamatupood. Vähemasti vanasti oli nii. Ja kui sealt üle tee lähed, siis on filmilaenutus, kust saab osa filme odava hinna eest ära osta. Ilmselt pole klientuur eriti suur neil. Otsin päris mitu tükki sealt.
Koertest Tobi suri vanadusse, Mus'ist on muidugi kahju, väga tore ülemeelik noor koer oli.
Kas Cacaos putukamuuseumis ka käisid?
Guajaana-eestlane
Postita kommentaar