03.10 (laupäev)
Palju õnne Marile!
Nüüd hakkab tihe töö ... nimelt alustame desmodium projektiga. Täna pealelõunal sõitsime Danteliga esimesele laadungile järgi. Õnneks hoolitseme meie ainult taimede puhastamise, pakkimise ja vedamise eest ... korjamisega tegelevad teised (saramaka mehed nimedega Po, Fotto ja Mario). Taimi korjatakse meist ~60 km kaugusel, suunaga Cacao poole. Asi näeb välja siis nii, et korjame mehed nende kodust peale ja siis sõidame mööda sealseid külavaheteid (teid on palju, aga maju vähe ja väga hajutatult) ning otsime teeäärest valgeid taimekotte, mis nad sinna on hommikuse korjamise järel jätnud. Selliseid kohti on kokku ehk kuskil 4 või 5. Igas peatuses tuleb ka kotid ära kaaluda, aga see on omamoodi naljakas ettevõtmine. Kaalumine toimub sellise lihtsa nö taskukaalu abil, mille poolt näidatud tulemust võib tihtipeale erinevalt välja lugeda. Nii siis tihtipeale oligi, et Fotto ja Mario tahtsid igale kotile paar kilo juurde panna ... et kui minu ja Danteli arvates näitas kaal 8 kilo, siis nende arvates oli see vähemalt 9, kui mitte 10 :). Aga kui iga korjatud kilo eest saab ühe euro, siis pole ka midagi imestada, et selline asi toimub. Tulus töö igatahes ... eriti kui mõned kivid aegajalt taimede vahele poetada. Muide see kivide „nali” täitsa juhtus eelmisel korral. Kella seitsmeks aga olime kodus ning 114 kilo desmodiumit sai laiali laotatud, et homme hommikul puhastamisega alustada.
Head ööd.
04.10 (pühapäev)
Pole pühapäeva tunnet ega midagi ... asi pole mitte selles et pannkokke poleks, neid pole juba viimased 8 kuud olnud, aga tavapärast lebotamist ei ole. Hommikul kaheksast Fatima maja taha desmodiumit puhastama. Ohh nostalgiat :) ... meenusid esimesed nädalad, mis ma siin veetsin. Nostalgia tugevdamiseks oli hommikul ka ilm jahedam kui tavaliselt ja taevas hallim kui muidu ... ainult vihm puudus. Kolmekesi liikus töö aga hoogsalt edasi ning kella 3 ajal, kui läksime Danteliga uue laadungi järgi, siis sai suurem osa puhastustööst tehtud ning Otile jäi ainult üksinda uhkelt mäetipp vallutada. Tänane uus koorem oli peaaegu et sama suur. Taaskord kella 7 ajal koju jõudes oli väsimus enneolematult suur. Hakkabki nüüd nii olema? Ilmselt paar järgnevat nädalat küll jah.
Head ööd.

05.10 (esmaspäev)
Et kui puhastamise käigus saab mõned kilod nö ära visatud, siis veega teeme selle jälle natuke tasa :). Kuskilt peavad need 4 tonni ju tulema. Aga tegelikult väga petukaupa ikka ei tee. Taimed saavad suures hunnikus ikka natukese aega kuivada või siis kuivemaks raputatud enne kui need kotti topime. Et kella kolmeks maksimaalne kogus kotte külmlattu viia, siis tuli eilne töö kottidesse toppida ning kärmelt uued ära puhastada. Tuleb tunnistada, et sai isegi oodatust rohkem tehtud. Lõpuks saime isegi 25 keskmiselt 9 kilo kaaluvat kotti autosse. Võibolla oleks isegi 1 kott veel pressimise peale ära mahtunud aga rohkem küll mitte. Tahavaatepeegel oli igatahes tänasel sõidul küll suhteliselt kasutu. Kuna aga selgus, et uut koormat ei ole korjatud ning seega ei ole meil linnast tagasitulekuga kiiret, siis kasutasime võimalust ja veetsime aega kontori internetti kasutades. Üle nädala aja oli see väga hea. Väike soojendav infovahetus ning ärevust tekitavate plaanide jagamine ning oligi aeg hakata koju tulema.
Tänased kohtumised faunaga olid väga ootamatud. Esimesena kohtasime linna sõites kilpkonna, selline ilus ja väike ning jalad olid ilusate kollaste laikudega (Oti piltide pealt saate näha). Tema pildistamine ja uudistamine aga oli väga põgus, sest oli vaja kindlaks kellaks linna jõuda. Sellest tulenevalt ei jõudnud ka ma ise ühtegi pilti teha. Teine kohtumine faunaga aga oli väheke ... ei olegi nagu sõnu selle kohta. Olime tagasiteel koju ... väljas oli juba pime ning teatavasti pimedas lendab siin ohtralt nahkhiiri. Täna aga oli neid kuidagi eriti palju ning sihtisid nad nagu meelega autot. Ühel hetkel siis lendaski meile üks eriti julgelt lennanud ja ilmselt pesemata kõrvadega nahkhiir otse auto salongi. Maandus kahe istme vahele käsipiduri juurde ning jäi sinna rahulikult pidama. Neid lendavaid elukaid kohates on mul alati hirm, et nad lendavad mulle juustesse ja jäävad kinni ... seega ajasin ennast kiirelt autost välja. Ott aga viskas nahkhiire autost välja ... oli teine suhteliselt rahulik.
Head ööd.
06.10 (teisipäev)
Hommik sai veedetud rahulikult ... ootasime kõnet, et minna uue laadungi järgi. Oodatud pealelõuna asemel tuli vastav kõne hoopis keskpäeval ning teade oli, et kohe on vaja minna. No kui kohe, siis kohe ... lõunat ka ei olnud aega süüa. Tänane saak oli aga suurem kui varem ... korjajaid oli ka rohkem. Tee mida mööda sõitsime oli vahelduvalt kruusane(kivine) ning liivane ... kohati isegi valge nagu kariibi mere äärsetes randades. Mööda põrgulikku teed jõudsime siis korjajateni. Tüüpiline kaalumine ... ikka et ühte numbrit tõlgendavad inimesed erinevalt :). Taaskord aga leidsime ikka rahulikult kesktee. Mehed olid aga täna eriti usinalt tööd teinud ning seetõttu jäid esimesest käimisest mõned kotid maha. Võibolla oleks isegi kuidagi kõik kotid autosse pressinud, aga mehed oli ka vaja korjekohast linna poole vedada. Seega siis jah ... tagasi koju jõudes jõudis Dantel kiirelt midagi hamba alla pista ning uuesti tagasi suunduda ... sellel korral Otiga. Mina aga jäin üksinda puhastustööd tegema. Üksi seda teha ei ole üldse lihtne. Pealegi on tänased korjajad natuke haltuurat teinud ning ohtralt oli igast muud sodi ning korralikest pundardest oli asi kohati ikka väga kaugel. Peotäis taimi, kust on lihtsam välja noppida mõned üksikud desmodiumi oksakesed ning alles jääb palju muud jama ... mitte just soovitav aga tihti ettejuhtuv olukord.
Teiste saabudes kogunesime ümarlaua ümber ning paari lausega arutasime olukorda. Kui nüüd see kõik kokku võtta veel lühemalt, siis on meil ilgelt kiire. Kogu asja aeglustab muidugi asjaolu, et autosõit võtab päevast mitu head tundi ära. On hästi kui keegi läheb üksinda taimi külmlattu viima, aga kui minnakse kahekesi uute taimede järgi, siis jääb ainult üks inimene taimi puhastama ja see tähendab suhteliselt ühe koha peal passimist mis seal salata. Laused algusega „oleks vaid ... „ tulevad küll lihtsalt üle huulte, aga ei vii need kuhugi. Pealegi ei pidavat Oleks hea poiss olema ... ilmselt kehtib see ka siin teisel mandril.
Kuna tööd on palju siis tundub, et iga siia sattuv inimene pannakse tööle. Niiet kallid vanemad, kes te siia tulete, olge valmis :). Ühe päevakese ikka teete ju meiega koos tööd.
Head ööd.
07.10 (kolmapäev)
Nii nagu reeglid on selleks et neid rikkuda nii on plaanid selleks et neid muuta. Aga õnneks olen harjunud sellega juba ammu, et plaanid enamjaolt ikka muutuvad ja tihtipeale viimasel hetkel. Siin lisab see igatahes vürtsi igapäeva ellu. Et kui hommikul paika pandud käigud muutuvad ühe kõnega ja löövad paigast kogu päeva. Hommikul igatahes alustasime Otiga puhastamist ... töö liikus edasi väga vaevaliselt sest korjajad olid desmodiumi sekka korjanud ka palju muud jama ... võiks isegi öelda, et muu sodi hulka olid poetanud paar desmodiumi oksakest. Ikka jube tüütu oli. Paari tunni pärast jõudsid linnast tagasi ka Dantel ja Fredric ... kaasati ka Uti ja Fatima ning nii me seal natukese aega kogu kambaga töötasimegi. Hiljem suundusime Danteliga külmlattu, tankisime auto kütust täis ning suundusime uue laadungi järgi. Keegi ei saanud aga korjajaid kuidagi telefonitsi kätte ning muudmoodi neid kuskilt kraavist otsida lihtsalt ei saanud, siis ootasime ... ja ootasime ja ootasime ... nii poolteist tundi kindlasti. Lõpuks saime loa ootamine lõpetada, võtsime peale mõned taimekotid uute korjajate juurest ning sõitsime läbi pimeduse koju. Toss oli ikka päris väljas kui koju jõudsime. Sai ju hommikul enne 8t alustatud ja kella 8 ajal õhtul jõudsime koju. Päris pikk päev üle pika aja.
Täna aga saabus uus tööjõud. Plaan oktoobri lõpuks 4 tonni desmodiumit puhastada oleks muidu lihtsalt totaalselt luhta läinud. Nüüd aitavad meil puhastustöid läbi viia kaks haiti poissi/noormeest/meest (ausalt ma ei kujuta ette mis vanuses nad on). Aga igatahes on nad väga kiired ... kohati muidugi tuleb see kiirus kvaliteedi arvelt, aga no mis sea ikka eks. Õhtuks igatahes oli kogu hunnik ära puhastatud.
Head ööd.
08.10 (neljapäev)
Teised suundusid hommikul valmis kottidega külmlattu ning haiti poisid suundusid meie istandusse, et sealt korjata seda vähest desmodiumit mis meil on. Niisiis puhastasin hommikul paar tunnikest üksinda. Õnneks aga oli viimane toodud laadung hea ning ebavajalikku sodi vähe. Ennelõunaks oli juba kõik puhas ning isegi pakitud.
Kui vahepeal siin mõtlen, et kas näiteks poodi või külmlattu minnes on vaja dokumente kaasa võtta (pass ja juhiluba) siis täna sai selgeks, et on küll vaja. Olen küll mitmel korral politseiautosid teeservas näinud, aga tänaseni ei olnud mul kordagi palutud seisma jääda. Härrad nägid esimest korda eestlast ning proovisid mu perekonnanime hääldada ... lõpuks juba tuli peaaegu välja. Peale vajalike dokumentide esitamist sai ka tõestatud, et pole alkoholi tarbinud. Asjaolu, et Dantelil oli oma dokument koju jäänud, õnneks mingit eriolukorda ei tekitanud ... lihtsalt soovitati järgmisel korral ikka kaasa võtta.
Head ööd.
09.10 (reede)
Arusaadav, et lihtne on sodi müüa, aga no miks. Täna kokkuostu tehes olid mehed küll ülimalt rõõmsas tujus ... said mõned neist isegi 100 euri kätte. Hiljem kui hakkasime kodus neid puhastama, siis sain aru, et miks nad nii rõõmsad olid olnud ... lihtsalt plaan ohtralt sodi müüa läks läbi.
Öösel sadas vihma ... tänu sellele oli ka uni parem kui varem.
Head ööd.
10.10 (laupäev)
Kuna minule sai eile autoga sõitmisest küllalt , siis jäin täna paikseks. Puhastasime Leignesiga kahekesi. Eelmisel korral toodus umbes 250 kg sai puhastatud ning pealelõunal toodi ligi 200 kg juurde. Hunnikud aina kasvavad.
Täna sadas vihma ... raske uskuda, aga nii oli. Kuigi hommikul oli paar päikesekiirt, siis enamus päeva oli ikkagi vägaväga pilves ning kohati sadas isegi korraliku paduvihma. Õhk on nüüd mõnusalt värske, porilombid suured ning uni on hea.
Head ööd.
11.10 (pühapäev)
Palju õnne mammale ja palju õnne Helle – Marile!
Ootamatu visiit visiit Cacaosse. Pühapäev küll, turg avatud, palju turiste, aga meil oli asi puhkusest kaugel. Ei jõudnud sammugi turu suunas teha. Võtsime hoopis jõe äärest peale natuke alla 200 kg uusi taimi. Pidevalt on küll tempo taga, aga tundub et ainuke keda see väga ei huvita on Dantel. Selle asemel, et kotid ruttu ära kaaluda, autosse pakkida ning tagasi koju sõita, oli temal aega küll seal korjajate meestega niisama passida ning jutustada. Lõpuks kui olin seal oma 10 minutit niisama seisnud, siis hakkas närv juba mustaks minema. Oli vaja ju täna veel üks taoline sõit teha. Ühe sõidu jaoks läheb tavaliselt kuskil 3-4 tundi. Lõpuks aga said kotid kaalutud ning võisime tagasi koju sõita.
Tänasele teisele sõidule läks Ott ... sellise väsimusastmega nagu minul oli, ei ole lihtsalt turvaline autot juhtida. Alguses olime Leignesiga kahekesi, aga siis liitusid meiega ka Fatima, Uti ning viimase mees Dj. Päeva viimase valguse käes sai pakitud viimased kotid ning kaalumine käis juba vägaväga hämaras. Rääkimata sellest et sildistamine ning taimede autosse pakkimine käis lambi valguses.
Päeva toredaim osa oli see kui Cacaos Takari touri bussi nägime ning seega ka Erwanit. Rääkis, et tiirutab praegu siin ühe prantslaste grupiga ringi ning et kui nendega ühelepoole saab, siis suunudub tagasi Kaw sohu. Lubas meid ka üheks päevaks töölt ära küsida, et meid kaasa võtta.
Head ööd.
12.10 (esmaspäev)
Tänane algne plaan:
Hommikul sõidab Frederic autotäie taimedega külmlattu. Samal ajal meie kibekiirelt puhastame.
Siis jõuab Frederic uute kottidega tagasi ning meie kibekiirelt pakime vähemalt 25 kotti ära (sest rohkem kotte lihtsalt autosse ei mahu).
Siis läheb Frederic uuele külmlao tiirule. Meie ikka puhastame ja pakime eks.
Seejärel on aeg minna minul ja Dantelil külmlao tiirule ning teha ka väike sõit Cacaosse, et veel paarsada kilo puhastusmaterjali tuua.
Tundub ahvatlev plaan eks :). Aga usute või ei, aga enamjaolt nii ka plaan läks ... küll tekkisid paaritunnised hilinemised, aga see on siin tavaline asi.
Kokku sai täna külmlattu viidud 67 kotti ... keskmise kaaluga ehk 10 kilo.
Päeva tegi veel huvitavamaks see kui Frederic oma esimeselt tiirult tagasi tuli ning teatas, et pidi auto esiratta ära vahetama. Oli seal mingi vajalik osa viimase piiri peal veel töötand ... natuke veel ja oleks ootamatult kuskil kraavist välja pannud. Sellest veast tulenevalt auto rool sõidu ajal ka ebamugavalt vibreeris ... ikka nii et pärast ka käed natuke värisesid. Igatahes sellega sai siis korda. Teisel korral kui ta tagasi tuli, siis oli uus uudis. Nimelt oli viimase piiri peal auto elektrisüsteem :). Ei kasutanud tulesid ning raadio oli vait. Poleks muidu ju hullu olnudki, sest kohalikud ei armastagi tuledega sõita, aga kuna päeva viimane sõit oli planeeritud hiliseks, siis pimedas tuledeta sõit oleks ikka maru keeruline. Plaan B oleks olnud taskulambivalges sõita, aga see õnneks jäi ikkagi ära :). Peale külmladu, kus mehed arvavad et ma olen tumm, läksime Bernardi juurde, kes kiirelt auto jälle korda tegi. Lõpuks oli kell juba nii palju, et Cacaosse minek langes ära. Küll aga saime taimi teiste korjajate käest. Sõitsime ühte väiksemat nö metsateed, mis tundub kulgevat läbi erinevate istanduste. Ööpimeduses istuvad mehed suurte majade avatud söögisaalides, õlgkübarad peas ning vaatavad telekat ja teevad suitsu. Mõnus vaatepilt oli see igatahes. Aga meie muudkui aga sõitsime mööda seda teed edasi, et leida Fotto ja teised mehed ... peale umbes 15 km ei olnud ikkagi hingelistki näha ... küll aga taimekotid teeservas. Telefonitsi suhtlemine oli välistatud levi puudumise tõttu ning lõpuks võtsimegi lihtsalt taimed kaasa ning tulime tulema. Ei jäänud muud üle.
Lõpuks aga jõudsime koju napilt enne 9t :). Et siis korralik pikk tööpäev :).
Head ööd.
13.10 (teisipäev)
No kurat 4 tonni võiks juba ammu täis olla.
Tegelikult on elu ilus kui mu katkised, mustad ja paistes käed välja arvata :).
Käisime jälle Cacaos ... täna isegi kaks korda järjest. Vat nii. Esimene kord sai suur hunnik kotte ära kaalutud ning rahad ära makstus. Tüübid on ikka selle korjamise korralikult ette võtnud. Kokku ehk saime nende käest kuskil 500 kilo ringis. Kõik korjajad on muide Surinamist pärit. Nende seast oli täna küll eranditult kõige usinam korjaja naine nimega Lita :). Kujutage siis nüüd ette et mina seal arvutan ning loen raha kokku ja siis hõikan nimesid, et kes oma palgale järgi võiks tulla ja siis hõikan Lita :D. No andke andeks aga naer tuli peale. Õnneks ei olnud kellelgi aimu miks. Aga tuleb tunnistada et tore oli ka korjajate rindel naisi kohata ... muidu ju puha meestekari ümberringi ... väga suures enamuses mustanahalised. Kui aga olime teel kodu poole siis sai Fredericuga räägitud ning plaani peetud. Ta rentis üheks päevaks kaubiku et ühest teisest kohast taimi tuua ning nüüd kulus see kohe eriti marjaks ära ... nimelt selgus et on vaja uuesti Cacaosse minna, aga koju sõitmine ning siis uuesti see umbes 200 km ette võtta tundus kuidagi jabur. Seega siis saime Fredericuga teepeal kokku, tõstsime pirukaauto laadungi tema kaubikusse ning sõitsime Cacaosse tagasi. Kell oli siis juba 6 eks. Frederic küll uuris, et kas ma pole liiga väsinud ... energiajoogid teevad oma töö niiet kõik oli ok. Kella 6 ja 7 vahel on siinne taevas eriti maaliline ... seda oli eriti hea nautida mäeserval. Tõesti tohutult kaunis vaatepilt ... ehk kui aega saan siis panen selles ka pildid üles. Lõpuks jõudsime koju natuke enne üheksat ... taaskord üks väga pikk tööpäev.
Head ööd.
14.10 (kolmapäev)
Hommikul suundus Ott esimese laadungiga lattu. Meie senikaua puhastasime, pesime ja pakkisime et saaks veel 24 kotti külmutamisele viidud. Päevas 48 kotti on suhteliselt hea tulemus. Lõunapaiku, vahetult enne teist laadungit, oli meie nö puhastusverandal seis suhteliselt kaootiline. Ott üksi pesi ja pakkis ning 7 inimest puhastasid :) ... kui välja ilmusid õllepurgid ja veiniklaasid ning osa rahvast kolis tööga puude alla siis võttis asi hetkeks kuidagi väga peo meeleolu. Aga seda õnneks mitte kauaks. Pealegi ainukesed kes alkoholile ei ütlesid olid eestlased ... vat teile nüüd kuldkõrisid eks :). Aga tundub et siin mõndadel meestel on üldse raske natukesegi aega alkoholita veeta. Nii oli Uti mees Dj jube ärevil kui oli käes aeg et Ott peaks hakkama külmlaost tagasi tulema ning ohtralt veini tooma ... iga auto hääle peale kostis küsimus „kas härra on juba tagasi?”. Naljakas.
Kella nelja ajal kui taaskord oli 24 kotti autosse pakitud asusime Danteliga koos teele. Oli vaja pärast Frigodomi veel ka Fotto ja co käest uusi taimi tuua. Muidu oli kõik väga bueno ja nii, aga tagasiteel hakkasid jamad pihta. Mootori all olevast plastikust katte logisemisest ei ole mõtet üldse rääkidagi. Küll aga tuli noaga ära lõigata üks tagumise ratta nö porilaud, mis Rouras hakkas jubedat häält tegema ning mida ei andnud kuidagi kinnitada ... seega tuli see lihtsalt eemaldada. See aga oli alles algus. Päeva tipp saabus ehk kuskil kella 8 ajal kui olime Roura ja kodu vahepeal. Järsku hakkas auto akendest sisse tungima mingit ilgelt haisu ... peatudes selgus et see oli rehvi kulumise hais. Oli viimane natuke maad tagasi tagasihoidlikult purunenud ... nii tagasihoidlikult et ei kuulnud ega tundud midagi enne seda jubedat haisu. Aga rehv oli ikka kohe väga katki. Õnneks olime telefonilevi ääremail ... kiire kõne ning Frederic oli tungrauaga meie juurde teel. Saamata lahti kuidagi pirukaauto tagavararatast tuli asenduseks panna Florenci auto tagavararatas ... tundus et enamvähem sobis :). Vähemalt koju jõudsime välja. Taaskord kella 9 ajal :). Ei meeldi mulle enne seda koju jõudagi enam varsti ... muutub harjumuseks juba.
Ahjaaa ühe punase mao ajasin ka täna alla ... peaaegu et kogemata.
Head ööd.
15.10 (neljapäev)
Kella kolmeks oli meil kogu käesoles kraam puhastatud, pestud, pakitud, kaalutud, sildistatud ning rendikaubikusse pakitud ning teel külmlattu. Poleks osanud arvatagi, et täna nii kiirelt saab. Lõpuks sai siis täna ära viidud peaaegu et 500 kg. Nii need 4 tonni vaikselt kogunevad.
Nüüd aga on siis vaba aeg üle pika aja. Vaba aeg ja väljas on veel valge ... sellist asja pole ammu juhtunud. Ei teagi nüüd mida oma vaba ajaga peale hakata. Uus puhastamine tuleb alles homme hommikul. Praegu aga on ütlemata hea olla kui kiigud hamacis, arvutist kostub Liisi Koikson ning kõrval on väike rummikokteil. Oehh ... hea :).
Õhtul saabus uus koorem ... kurjakuulutavad 800 kilo. Puhastajate ridadesse lisandus aga uus liige ... Fotto. Tundub, et homsest alates on kaos meie tööplatsil veel suurem kui varem.
Head ööd.
16.10 (reede)
Tuleb ju ikka töö käigus ette olukordi kus jutustamise ajal jääb hetkeks töö seisma. Need korrad aga võiksid olla ju harvad. Täna hommikul aga oli enneolematu mokalaat ... vat kus tore väljend tuli meelde :). Aga tõsiselt ... kuidas mehed alles võivad möliseda ja mitte tööd teha. Harja ajas punaseks olukord kusi pesemist ootavate taimede hunnik oli kasvanud väga suureks ning kõik nagu ootasid et Ott hakkaks sellega tegelema. Viimane aga oli parasjagu liblikalõksudesse banaane panemas. Seega siis tegin Dantelile ettepaneku et keegi teine võib ju ka seda tööd teha ... on Ott ju selle pesemisega tegelenud iga päev. Täiskasvanud mehe kohta jubeda vingu saatel hakkas ta sellega siiski tegelema. See tempo aga oli midagi enneolematut. Oleks sedasi edasi läinud siis oleks 38 koti asemel ehk hoopis heal juhul 10 saanud lattu saata. Õnneks aga võttis kiireim pesija Ott ohjad enda kätte ning asi hakkas pesemise kohapealt edenema. Võrdluseks näiteks ... samal ajal kui Dantel pakkis ühe koti, siis minu kaasmaalane pesi ja pakkis 2 kotti :D.
Tänasest ei ole meil enam abis ka haiti mehi. Tänu neile läks asi ikka kiiremini.
Päevase tusatuju tegi paremaks plaan minna laupäeva õhtul linna ning tagasi tulla alles pühapäeva õhtul. Eks ole juba tööd ka tehtud. Kui vaid saaks homme kõik taimed puhastatud siis oleks eriti cool. Uus laadung tuleb alles esmaspäeva õhtul.
Head ööd.