17.10 (laupäev)
Hommikune puhastustöö käis kibekiirelt, sest mõtetes oli vaid linnasolek. Lõpuks siis ikka kella 3 ajal saime asjaga ühele poole ning võis peaaegu et alata kauaoodatud lühiajaline puhkus. Pealegi oli kuulda juttu, et just täna peaks olema Cayennes miss Guajaana valimine :). Meiega sõitis kaasa veel ka Fotto, kes plaanis minna Cacaosse et veelgi taimi korjata . Esialgne plaan mind kontorisse viia, siis Cacaosse minna ning siis lõpuks miss Guajaana üle vaadata ... no ütleme et nagu alati tuli sisse paar muudatust ning paratamatu ajanihe :). Esimene tõrge oli kütus ... ootamatult oli autos liiga vähe kütust ning üllatuslikult olid kõik tanklad juba kella 5 ajal kinni. Tanklad on viimastel päevadel streigi märke näidanud ning igal päeval muutnud enda lahtiolekuaegasid ... läheb õnneks kui saad õigele ajale pihta. Nagu alati oli ka täna meie päästerõngaks Bernard ja tema kuldsed käed :). Ei hakanud küll tema isikliku auto paaki tühjendama vaid pika vooliku ning muu kaadervärgi abil sai täitsa mitu liitrit diislit Fredricu katkisest autost ning veel ühest kasutuskõlbmatust pirukaautost. Piisavalt et viia Fotto kuskile Cacao teepeale ning homme tagasi koju sõita. Lõpuks peale neid sebimisi jõudsime linna. Ei olnud me ainukesed, kes tahtsid miss Guajaanat kaeda ... neid inimesi oli palju ... kohe väga palju. Möllu oli palju. Ummikutes seismise ajal aina süvenenud nälga proovisime kustutada ühes burgeriputkas ... kiirest burksist oli asi kahjuks kaugel. Ootasime vist tõesti kuskil 20 minutit et üldse oma unistuste burksid ära tellida. Väike jalutuskäik peoplatsil oli väsitav ... rahvast oli palju, müra oli vali ning kuskil väga istuda ka ei saanud rahulikult. Kuna laval toimuvat ei olnud pea üldse võimalik nautida siis läksime ühte kohvikusse istuma. Kaine autojuhina sai joodud üks hilisõhtune kohvi ... aga ka sellest ei olnud väga abi ... kogu paari viimase nädala väsimus tuli korraga peale ning üleminek suhteliselt vaiksest ümbrusest Cayenne nädalavahetusemöllu ei aidanud ka kuidagi. Seega siis mina suundusin koju ning seiklushimuline Ott jäi veel linna ... hiljem hääletas koju ... nii öösel kunagi :).
Head ööd.
18.10 (pühapäev)
Üle pika aja sai kodustega räägitud ... peetud plaane ... no sest juba varstivarsti tulevad esivanemad siia maad uurima. Küll me siin juba uurime :).
Pettumuseks oli täna turg koge täitsa tühi. Küll aga sai varajast lõunat söödud. Linn oli üldse pühapäeva kohta kuidagi üllatavalt vaikne ... ju siis oli eile öösel pidu pikalt kestnud :). Muide eile oli taaskord tore näha kuidas kogu perega tuldi õhtut nautima. Eriti toreda on vaadata noortekampasid, kus vanemad lapsed on kaasa võtnud oma väiksemad õed/vennad, kes kohati tunduvad olevat isegi koolieelikud ning väiksematel hoitakse korralikult pilk peal.
Pealelõuna aga oli hea pühapäevane ja rahulik pealelõuna.
Head ööd.
19.10 (esmaspäev)
Laupäeval puhastatud desmodiumid said kotti pakitud ning külmlattu viidud ... meie riiulid on nüüd jällegi 23 koti ja 222 kg võrra täienenud.
Täiendavaid taimi saime täna ainult paar kotitäit, mis Otiga kahekesi sai pealelõunal ka ära puhastatud. Cacao korjeplatsil pidi olema mingi jama. Platsi endise omaniku pojale kohe kuidagi ei meeldinud näha oma maa peal kampa saramaka inimesi kui ta laupäeval Cacaosse oli läinud. Kohale oli kutsutud isegi gendarmeri ning ka Frederic sõitis kohale täna et asja täpsemalt uurida. Vajalike meeste kättesaamine aga ei ole nii lihtne ning suur laadung oodatud taimi jääb paaril päeval nüüd saamata. Tahaks loota et asi saab ikka korda, sest kuskilt peab see viimane tonn ju tulema. Veel paar päeva tagasi õhus olnud lootus tuleval laupäeval kogu kraam laevaga üle ookeani saata on leebelt öeldes luhtunud. Raisk noh.
Suur osa kohalikest armastab muru niita tuleleegi abil. Kuidagi jabur eks. Keset dzunglit on lihtsalt mingi plats vaikselt leekides ning ühtegi hingelist ei ole ligidal. Alguses selliseid olukordi nähes ehmusin päris ära ... nii võib ju päris suur ning ohtlik tulekahju alguse saada. Nüüd aga on see juba veidralt normaalseks muutunud ... või no kui mitte normaalseks siis tavapäraseks. Taaskord oleks asjakohane öelda et see on ju Prantsuse – Guajaana :).
Head ööd.
20.10 (teisipäev)
Tänasele valguspüügile belglastega läksin mina. Kuna platsi oli vaja nö kinni hoida teiste liblikahuviliste eest, siis suundusime juba kella 4 ajal kodust välja ... jube veider on lööskava päikese käes valguspüüki üles seada. Dantel arvas et nii vara ei ole kuidagi võimalik minna siis aitas Ott mul asja üles seada. Siis sai paar tundi oodatud kuni Dantel oli valmis ning toimus vahetus. Sai õhtust söödud ning siis juba turistide Pierre’i ja tema sõbraga valguspüügile mindud. Eakad mehed Belgiast, kellest üks on siin juba mitmel korral käinud. Tundusid väga toredad olevat. Sellel öösel tuli ka minu öise tööaja rekork :) nimelt saime maga alles hommikul kella 6 ajal ... mitte minutitki und öö jooksul.
Head ööd.
21.10 (kolmapäev)
Isegi kui väga tahta siis on keeruline, kui mitte öelda võimatu, siin päeval magada. Lihtsalt liiga palav on. Nii siis piirdusingi täna päeval 4 unetunniga. Ennelõunal aitasid brasiilia ehitusmehed Otil paarsada kilo desmodiumit puhastada ning kui ma pealelõunal mõtlesin neile appi minna, siis neil oli juba kõik valmis.
Olen nüüd paari viimase päeva jooksul Fredericule mitu postkaarti kaasa andnud, et ta need linnas posti paneks. Frederic arvab et ma siin saadan s.o.s sisuga kirju kodustele :). Saadan mis ma saadan, aga keegi ei vasta :D.
Head ööd.
22.10 (neljapäev)
No täna oleks peaaegu et sinna desmodiumi pesuks mõeldud veetünni ennast ära uputanud. No raisk ikka nii suur väsimus ja tülpimus olid peal. Ja ei paista nagu otsa ega äärt sellel suurel rohelisel hunnikul olevat. Mehed muudkui aga puhastavad taimi ning loobivad ühte kaootilisse hunnikusse, mille mina jupphaaval ära pesen ning kottidesse pakin. Peale 9 töötundi oli 26 kotti koos ... 279 kg. Aega võttis aga natuke asja sai ka. Lisaks sain veel korraliku seljavalu, mis nüüd minu kõnnaku on väga veidraks muutnud.
Aga on lootus et hullumaja saab läbi. Täna saabuvad viimased paarsada kilo ning siis viimane lõpuspurt ja olemegi omadega mäel ... või siis külmlaos või kus iganes. Igatahes saab see asi läbi.
Head ööd.