24.04 (reede)

Ka reede hommikul saab vabalt turul käia ja isegi paremini kui laupäeval...rahvast on vähem lihtsalt. Siinsed kartulid muide ei maitse üldse nii hästi kui meie kodused peetrid ja jukud ja mis nad kõik on.
Poes varustasin ennast hakklihaga (justjust siin isegi on seda) ja ühe purgi mingi terava kastmega. Neid kastmeid oli erinevaid. Kodus siis tegin hiljem kartuleid ja hakklihakastet. Panin kastme sisse ainult natukene kahvli otsaga seda teravat segu ja oii jeerum, kus oli alles tuline. Ilmselt sama terav toit nagu kodus...mis mulle ju meeldib. Aga siin ei olnud ju nii teravat toitu söönud ja ehmatas ära. Nüüd kindel, et ühtegi toitu ei tee enam ilma selle teravuseta :). Väärt kraam.
Siin poes muide on kummaline värk. Kaubamärgid vahetuvad jube tihti. Ühel päeval on ühte sorti juustu ja järgmisel korral ei leia sa kohe mitte kuski selle margi tooteid. Nii ka tavaliselt ei saa me Fatima antud toidunimekirja päris korrektselt täita, sest ei ole seda päris õiget marki. Siis tuleb leida asendus ja nii ka järgmisel korral ja järgmisel korral. Ei saa siin jah ühele kaubamargile kindlaks jääda. Taotlevadki seda?! Mine sa tea.
Aga täna peale hommikust turgu otsustasime Evaga tavalise võileiva asemel seda imehead vietnami suppi süüa. See oli tõesti hea. Söögikoht kujutas endast siis väikest kööginurgakest keset turuhoonet ja selle ümber kuskil 4 lauda. Väikese supi (mis muide ei olnud üldse nii väike) sai kätte umbes 3 euroga. Tore oli see, kuidas supi kõrvale anti taldrik maitseroheliste ja laimiga...lisad supile neid ise nii palju kui tahad. Meie uhasime kõik ikka supile juurde ja vägaväga hea oli lõpuks. Söögi taustaks käib kõrvalletis kauplemine ehete, liha, juurvilja või vürtsidega. Kirev elu ümberringi.
Kontoris oli kibekiire taimede pakkimine ja kuivatamine. Kiirelt sellepärast, et lihtsalt nii palav ja tolmune oli seal...tahaks aga ruttu metsa tagasi ju. Töö tehtud ja aeg natuke internetis olla. E ajastu või mis...rääkisin vanaemaga skaibis :). Või nüüd siis võib öelda e-vanaemaga :). Väga tore igatahes.
Head ööd.

25.04 (laupäev)

See, et mina siin õhtusööki kuskil kella 6 ajal söön on teistele täitsa naljakas. Siin käib õhtusöök ikka kuskil 8 ajal või Eva puhul näiteks isegi kella 9 ringis. 8 on ok, aga 9 tundub juba kohe liiga hilja või mis. Aga Eva rääkis mulle, et Argentiinas nii ongi...süüakse 4 korda päevas. Hommikusöök ei pidavat just kõige suurem olema, siis vahepeale juuakse matet...lõunat koos matega, siis midagi lõuna ja õhtu vahel muidugi koos matega ja siis õhtusöök kuskil 9 ja 10 vahel. Selle kõige ees ja taga on mate. See nende kuulus tee.
Täna siis otsustasin kõigile lõunat teha. Eks vist oli minu kord ka nüüd eks. Enne uurisin kõigi käest, et mis kell nad tavaliselt lõunat söövad ja võtsin sellest keskmine...seega lõunatasime kell 2. Tegin neile värsket salatit (tomat, kurk ja kapsas), makarone ja hakklihakastet tomatite ja aedviljakastmega, millele lisasin alustuseks natukese seda teravat maitseainet. Ei tea ju kui terav toit teistele meeldib. Mina muidugi olin enne kella kahte juba valmis...nagu mul tavaliselt ikka juhtub...aga teised olid suhteliselt täpsed :). Eva pidi tooma juurde 2 taldrikut ja Dantel ühe tooli, et me neljakesi ikka ilusti söödud saaksime. Ei ole ju meie väikesed majakesed mõeldud mitmetele inimestele lõunatamiseks. Siin ikka jah nii, et kui koos sööme siis enamvähem igapks tuleb oma taldriku ja klaasiga kohale :). Aga väga tore oli....saime jällekord kiruda prantsuse keelt...ei ole see ju meil kellelgi emakeel :). Jutuajamised niisama siinsetel teemadel...täna küll rohkem inglise keeles kui prantsuse keeles. Kokkuvõttes oli täitsa tore.
Minu ja Eva kurvastuseks kinnitas Dantel veelkord fakti, et mais ja juunis siin tõesti sajab iga päev. Oh seda toredat taimede korjamist siis :).
Head ööd.

26.04 (pühapäev)

Siin tuleb vihmaste ilmadega siis elektri tootmiseks tööle panna diisliga töötav mootor, mis asub 1,5x1 m suuruses puidust kokku pandud kuudis kui nii võib öelda. Ei ole seal midagi selle jubeda heli summutamiseks (kas ei pidanud mitte need papist munarestid hästi heli summutama?). Aga see teeb tõesti jubedat häält. Ja alati kui ma käin seda masinat käima panemas või välja lülitamas passib seal üks väike konn ja teeb liiga järske hüppeid. Ei saa mina küll aru, kuidas ta seal olla saab ja miks ta ei ole sealt juba lahkunud. Ükskord pidi ennast surnuks ehmatama kui ta mootori käivitamise peale selle alt välja hüppas. Ilmselt oli see kõik talle küll suurem ehmatus kui mulle, aga ikkagi.
Käisime täna pealelõunal siin lähedal (kuskil 5 minutit autosõitu) vaatamas linde nimega Coq-De-Roche. Täpset nime eesti keeles ei oska teile öelda. Võin öelda niipalju, et minule meenutasid nad kakaduusid...küll te laiast internetist mõne pildi leiate. Proovisin ka ise mõned teha, aga neid lausa häbi üles panna. Enda kaitseks võin öelda, et linnud istusid meist kuskil 15 meetrit kõrgemal ja 30 meetrit kaugemal tiheda roheluse sees. Aga väike tee, mis nende lindude pesitsuskohani viib ei ole suurel teel kohe kuidagi märgistatud. Ilmselt ikka hea, et seda ei ole tehtud...vastasel juhul ei oleks seal varsti enam midagi vaadata. Suurema tee ääres on lihtsalt üks, nii umbes maksimaalselt 4le autole mõeldud, parkimisala. Esimese infotahvli leiame siis kui oleme väga kivisel ja konarlikul teel kõndinud kuskil 10 minutit. Tee muide oli küll selline, et kui paar sammu sellest kõrvale astuda, silmad kinni paar keerutust teha, siis oledki osavalt eksinud. Lõpuks jõudsime siis vaatluskohani, mis kujutas endast väikest katusega putkat võsas, kuhu tohtis korraga maksimaalselt 4 inimest minna. Kui meie sinna jõudsime, siis hakkasid sealt just ühed teadlikumad inimesed lahkuma...näitasid meile veel enne kätte, millise oksa peal linnud istuvad. Nägime kahte lindu, aga kuulsime ehk kuskil nelja. Ja ei olnudki eksootiline lind inimestele vaatamiseks puuri pistetud...nägin teda päris oma silmaga päris tema oma keskkonnas....täitsa laivis kohe :). Mis seal salata, väga ilusad linnud.
Head ööd.