30.03 (esmaspäev)

Sadu, mis eile õhtul algas ei ole vist vahepeal korrakski järgi jäänud...arvestades neid hiiglaslikke porilompe igalpool. Hommikul kui siit linna hakkasin minema sadas ikka veel korralikku padukat, mis viis selleni, et sõitsin 30t kilomeetrit kuskil 45 minutit. Nähtavus ei olnud just kõige parem ja seda isegi maksimumil tõmblevate kojameeste abil + auklik tee + udune tuuleklaas, mis ei tahtnud kohe kuidagi selgeks minna (pidin mitmel korral lapiga klaasi pühkima, et üldse midagi näha).

Kellakeermine siis täna jah?! Teil küll, aga meil siin mitte. Esiteks hommikul ei olnud mul aimugi sellest, et kella keeratakse. Kella 10 ajal kontorisse jõudes nägin arvuti kellalt, et ossaa raisk kell on hoopis 11. Fred tahtis mind ju kell 10 juba kontorisse. Fred sai natukese naerda ja ütles, et meil siin kella ei keerata :). Igatahes on minul nüüd teiega 6 tundi vahet. Teil õhtud järjest valgemad, meil aga sama pime :).

Täna koristasin siis seda ruumi seal kontori kõrval, kus taimi kuivatatakse, kaalutakse, pakitakse, hoitakse jne. Oh seda õudust, mis seal valitses. Mõned taimed pakkisin ära, mis veel vajalikud olid, aga ülejäänud läksid kõik suurtesse mustadesse pürgikottidesse..pluss siis veel see suur sodi, mis igalpool maas vedeles. Lõpptulemusega võis täitsa rahule jääda :). Siis tuli veel mõned taimede nimed arvutisse kanda, mis on nüüdeks juba täitsa tüütuks muutunud, aga enam ei ole seda lähiajal vaja nii palju teha.

Peale töötegemist oli aega netis olla ja kõige vajalikuga järjele saada. Nädal tagasi sai ju alles blogi uuendatud ja kodustega räägitud. Aga no on see skype ikka hea leiutis. Ei jõua ära kiita. Peale mõningaid viperusi sain rääkida sõpradega ja kodustega. Otto mängimis mulle oma flööodipalad ette ja sai korralikult kiita :). Ikka asja eest sai kiita.

Tagasi metsa jõudes oli kohe hea ja rahulik tunne :). Siin ikka mõnus. Väike probleem oli küll elektriga seoses...nimelt üks väike jaamake ei taha kuidagi ennast laadida ja see tuleb välja vahetada (seda vahetati alles jaanuari alguses). Selle elektri värgiga tuleb siin meelde, kuidas kodus selle küttesüsteemiga igast jamasid oli. Keegi ei tea päris täpselt, kuidas kõik asjad käivad. Kusjuures see firma, kelle käest neid uusi osasid saab ütles, et neil seda juppi täiesti uut ei ole ja meie vana asendatakse lihtsalt mingi teise vanaga :) vot nii.

Täna siis jõudis kohale Eva Peron...peaaegu et Evita eks :). Nägin teda vaid hetkeks, sest tal oli pikk lend seljataga ja ta suundus suht kohe magama. Homme meil vaja kell 10 kontrois olla jälle. Kohe hakkab töö pihta.

Head ööd.

31.03 (teisipäev)

Täna hommikul olid mulle lisakd koolibrile seltsiks veel kuskil 6 pärdikut ühe puu otsas. Mitte kaugel...kuskil 30 meetrit siit terrassist. Hüplesid seal ikka ühelt oksalt teisele ja ajasid teineteist taga.

Tell kontorisse ajasime Evaga juttu...niipalju kui meie mõlema inglise keel lubas :). Olen ise suhteliselt ära harjunud iga päev inglise keeles rääkima ja enam ei ole nii raske sõnade meeldetuletamisega, aga Eval on siin teine päev alles ja vajab natukese harjumist. Jõudsime koos järeldusele, et kui paar päeva aega anda, siis tuleb juba päris ladusalt. Leppisime kokku, et mina aitan tal inglise keelt meelde tuletada ja tema õpetab mulle prantsuse keelt.

Eva ise on algselt siit Argentiinast pärit, aga nüüd elab oma mehega Prantsusmaal. 30 aastane ja on õppinud bioloogiat...nüüdseks siis juba lõpetanud. Tore ja sõbralik nagu kõik teisedki :).

Ega täna kontoris muud ei olnudki, kui Eva ajas Frediga natuke paberimajandust ja panid mingid plaanid paika ja siis tulimegi juba tagasi. Poodi minnes teadsin täpselt, mida Eva tunneb :). Täiest uus väike poekene, kus sa ei tea mis ja kus asub. Minul jäid esimesel korral pooled vajalikest asjadest ostmata...nii ka temal. No ei tule ju meelde, mida sa tahad :). Küll homme saab uuele tiirule minna, sest siis jälle linna ja külastame Cayenne’i ka.

Head ööd.

01.04 (kolmapäev)

Rohkelt nalja ja naeru teile kõigile :).

Üks lennuk lendasit siit ilmselt udu tõttu nii madalalt, et selline tunne oli tõesti et lennujaam oleks kohe meie maja kõrval.

Põhjus, miks siin koerad vahepeal tohutult hauguvad ja närviliselt ringi jooksevad on see, et siin lähedal metsaservas käivad mingid loomad, kes neile üldse ei meeldi. Sellist öist haukumist nagu nad ükskord tegid ei ole enam olnud, küll aga päeval mitu korda.

See kuidas siin päikesekiired läbi puude ja udu tungivad on müstiline. Erinev kõigest sellest, mida ma varem olen näinud.

Ma arvasin, et siin mulle ikka keegi ju tänase päeva puhul tünga ei tee, aga võta näpust. Hommikul tuli Dantel ja ütles, et Florence tahab minuga rääkida enne kui ma linna lähen. No ok...lähen siis mina Florenci juurde ja uurin, et millest ta tahtis rääkida. Florenc ei tea asjast midagi...peale mõnda hetke hõikab Florenc Danteli ja see hakkab kõva häälega naerma. Kohe hommikul vara tehtu mulle tüng ära :).

Õhtuti on siin ikka totaalne nahkhiirte kiirtee maja juures. Üks lendas heleda laksuga mulle vastu kätt. Selle nahkhiire kuulmine oli küll vist korrast ära, sest ma seisin paigal juba pikemat aega samas kohas. Ja pesemise ajal lendavad nad ka üle pea :). Nimelt on siin majas nii, et kõige peal on plekist katus ja siis vaba ruumi...ja siis on minu ja Fatima toa laudadest nö katused. Lahtine köök ja terrass. Wc-l eraldi katust nagu tubadel ei ole...seega lendavad nahkhiired vabalt pesemise ajal üle pea.

Täna tun aega linnas Cayenne’s veetes mõtlesin, et tahaks juba siia metsa tagasi :). Cayenne’s vist küll ei suudaks elada...tohutu kuumus ja lämbe õhk. Cayenni läksin aga sellepärast, et Eval oli vaja minna botaanikaaeda mingeid talle vajalikke taimi vaatama ja üldse olukorraga tutvuma. Vahepeal käisin ma veel peale linnas jalutamist uuesti kontoris, kus sõin Fredi ja tema perega lõunat. Kana, aedoad ja magustoiduks arbuss. Justjust olen siin hakanud aedube sööma ja isegi maksakastet sõin ükskord täitsa hea meelega :). Ajasime juttu ja kohe täitsa kodusem tunne tuli peale seda. Fred lubas Surinamist mulle inglise keelseid raamatuid vaadata...jejejeee :).

Head ööd.