29.08 (laupäev)

Kõik oli ju alguses tore ja ilus kuni selgus tõsiasi, et kontoris ei ole netti. Ausaltöeldes on internett siin täitsa oluline asi…eriti kui sedan ii harva saab kasutada. Ei jäänud meil muud üle kui sõita netikohvikusse.

Hiljem suundusime kodu poole mööda siinset nö rannateed. Seal on ikka päris toredaid väikeseid rannajuppe, kus ei ole ühtegi hingelist. Ühel sellisel rannaribal olid mõnusad suured siledaks uhutud kivid. Leidsime rannast ka ühe juba päevi näinud kookospähkli, mis sai kohe auto juures macheetega lahti tehtud. Oli teine küll juba nii küps, et oleks lähiajal juured alla võtnud, aga ära ta sai söödud. Piim ei olnud küll kõige parem, aga tahke osa oli väga hea.

Õhtul sai praetud ananassi, mis sellel korral ka õnnestus. Mitte küll päris see õige nagu Cacaos oli saada, aga ikkagi täitsa hea.

Head ööd.

30.08 (pühapäev)

Puhkasime täna.

Head ööd.

31.08 (esmaspäev)

Taaskord juksib meie oluline tööriist mootorsaag, kelleta praegu jääb kogu töö toppama. Macheetega võetav võsa on juba maas. Seega siis kui saag oli taaskord rivist väljas ja oli vaja tegevust leida endale, siis seda ka tegime. Asusime lammutama vana nö telefoniputkat, kus mingitel aegadel sai ka internetti kasutada. Oli küll Dantel juba varem saanud korralduse see maha võtta, aga vajalike tööriistade puudumise tõttu oli see jäänud siiamaani tegemata. Siinsete väikeste haamritega tõesti oleks keeruline seda lammutada…keeruline ja raske agga tehtav. Aga see meid ei takistanud…no tegelikult mitte meid vaid Otti, sest ma olin taaskord rohkem nagu publiku eest :). Vaatasin kõrvalt, kuidas ta rõõmsal ilmel lammutustööd tegi. Ehitada on ju tore, aga lammutada veel toredam. Küll sai kasutatud raudkange, kirkat, puupakke jms. Lõpuks see putka maha ikkagi sai.

Head ööd.

01.09 (teisipäev)

Tarkusepäev siis jah….saagem targemaks.

Selleks, et Bernard ei peaks iga kord sae jamade pärast meie juurde tulema, siis läksime täna ise linna. Saag sai jäetud sinna…kui valmis, siis toob meile ise tagasi. Kuulsime ühtlasi ka toredat uudist, et Bernard oli saanud eelmisel õhtul taaskord isaks. Jahutava mahla kõrvale näitas Bernard meile pilte. Nüüd on tal 3 last ja esindatud on samapalju erinevaid nahatoone. Kõige vanem tütar on päris tume, teine tütar on selline keskmine ehk siis helepruun ning viimane on heledanahaline poeg. Kui selle tähelepaneku välja ütlesin, siis Bernard ainult naeris selle peale ja ütles, et järgmine on kollane :). Igatahes väga toredad uudised ja loodame järgmisel korral värsket ilmakodanikku oma silmaga ka näha.

Kui juba linnas olla siis ka teisi asju ajada. Sai natuke mööda poode kolatud…aga mitte niisama sihitult vaid ikka vajalike asjade soetamiseks. Lõpuks oli mul siis rahakott natuke kergem, aga oman nüüd veekindlat kella, mida võib ka robustse metsaraie ajal kanda; head taskunuga, mis siin igati ära kulub ning mälukaarti telefonile, et saaks seda pleierina ka kasutada.

Head ööd.

02.09 (kolmapäev)

Ja nüüd siis ootame saagi. Selline ootamise käigus saavad tehtud väikesed tööd, mille jaoks muidu nagu aega ei ole. Ennelõunaks aga olid needki juba tehtud ja ülejäänud päevast kujunes sujuvalt puhkepäev.

Head ööd.

03.09 (neljapäev)

Võtsime täna ette ja suundusime ühte siinsetest radadest puhastama. Seda sama rada, midamööda käisime Otiga ükspäev ühe jõeni ja siis seal kivide peal turnisime. Nüüd aga sai kaasa võetud ka machete, et rada paremini läbitavaks muuta ning paela, et rohkem puid ära märgistada. Nüüd on see rada küll nii ära märgistatud, et kasvõi pimedad võivad seal vabalt käia :). Tore ja samas ka kasulik käik. Tagasiteel aga hakkas enesetunne kuidagi viltu vedama. Eks järsk ja kiire tõus olid väsitavad küll jah, aga see ei olnud veel kõik. Peale paari tundi puhkamist ei läinud ikkagi üle palavuse ja väsimuse tunne ning asi tundus juba veider. Kui lõpuks sai kuskilt Uti poolt välja otsitud kraadiklaas, siis selgus tõsiasi, et mul ei olnud mitte niisama palav vaid lausa palavik. 38 kraadi ja puha. Fervexi teega sai asi paremaks, aga siinses kliimas palavikus olla on ikka jube piin küll. Kohe kuidagi ei saa rahulikult olla.

Pole meil siin jälle paar päeva telefon töökorras olnud. Täna siis selgus ka selle põhjus. Nimelt oli telefonifirma nädala alguses andnud meie telefoninumbri teisele kliendile. Nii lihtne see oligi. Tüüpiline asi, mille kohta võib öelda lihtsalt „ah see on ju Prantsuse – Guajaana” :).

Head ööd.

04.09 (reede)

Kui terve päev ainult magada ja vahepeal raviteed juua, siis saab juba terveks ka. Kaua ikka võib haige olla. Tuli teistele küll üllatuseks et ma nii ruttu terveks sain…aga no sellises kliimas ei taha kohe üldse haige olla.

Head ööd.

05.09 (laupäev)

Kuna minu sõidukiirus ei ole nii suur kui Florenci oma, siis pidin ka varem välja sõitma, et õigel ajal lennujaama jõuda. Täna nimelt saabuvad sama lennuga Frederic ja kaks turisti Belgiast. Läksime kahe autoga sellepärast, et ühte autosse saaks minna inimesed ja siis mina võtaks valgesse autosse kogu pagasi. Lennujaamas aga selgus, et turistid ikkagi tahavad võtta rendiautot…mis muidugi oli igati mõistlik otsus, aga me siin juba olime vaikselt lootnud, et saame neid siin ise ringi vedada. Tühjagi. Seega siis sõitsin ma niisama koju tagasi. Ilma reisijate ja pagasita.

Täna siis saabus ka Bernard töötava saega. Eks näis kauaks seda sellel korral jätkub :).

Head ööd.

06.09 (pühapäev)

Ennelõunal sai siis katsetatud, et kuidas see täiendatud märgistustega rada nö töötab. Täitsa hästi kusjuures….aga no eks seda ole juba kõnnitud ka varsti nii palju, et kulub juba niisama pähe. Selle raja peal on ka sellised suured liaanid, mis väidetavalt pidid meenutama roomavat kilpkonna, aga see on vaieldav. Liaan aga on nii pikk, tugev ja lai, et seda võib vabalt ka hamacina kasutada…pole just nii mugav kui riidest, aga selleeest väga looduslik. Sai jälle lapsepõlve meenutatud ja ohtralt kivide peal turnitud…see on palju nauditavam kui jalas korralikud saapad ning kogu vajalik kraam on kaasas seljakotiga. Kaasavõetud gps väitis meile, et see nö jõgi on meie koduga võrreldes 200 m madalam…tagasiteel koju tundub küll, et tõus on veel suurem, aga muidu täitsa usutav.

Head ööd.

07.09 (esmaspäev)

Saag töötab ja puud langevad. Ei lange nad küll lihtsalt otse maha vaid enne jäävad mitmel korral liaanidesse kinni ja siis on neid vaja sealt alla sikutada. Selle töö muidugi teeb praegu Ott üksinda ära…ma olen rohkem nagu niisama pealtvaataja, kes siis vaatab ja loodab, et ühtegi tööõnnetust ei juhtu. Raske on niisama kõrval seista ja mitte midagi teha.

Bernardi abiga sai täna maha võetud üks suurem puu, kus abivahenditeks ei olnud enam mitte ainult saag vaid ka trossid ja selle pingutussüsteem. Et siis mahavõetava puu umber kinnitati tugev tross ning trossi teine ots kinnitati teise suurema puu umber oleva tugeva nööri külge. Vahetult enne nööri oli siis pingutussüsteem, millega langeva puu suunda suunasime. Lõpuks peale pikka jebimist see puu ikka langes….vinge mürina ja lehesaju saatel. Mitte just kõige ilusam vaatepilt, aga vinge ikkagi.

Kui eelmisel korral sai Bernardile räägitud seeda meie rannast leitud kookospähkli lugu ja et meil siin kodus koookoseid ei ole, siis see oli tal ka meeles ning täna siia tulles oli tal autos kaasas kaks kookospalmi. Vaja nüüd neile siin sobiv koht leida ja ära istutada. Peaks uurima ainult, et kuhu istutada, sest meil neist niikuinii kasu ei ole...pähkleid me neilt niikuinii ju nii ruttu ei saa.

Head ööd.

08.09 (teisipäev)

No kui juba poolteist päeva saab saega töötatud, siis nagu juba aitab ka eks…ehk siis masin on jälle rivist väljas.

Ise kookospähklit puhastada on äge tegevus. Alguses macheetega puhastada, siis piim ära juua (piim mulle hullusti maitseb), siis macheetega pähkel tükkideks (muide macheetega on pähklit imelihtne purustada) ning siis juba on aeg kasutada teravat taskunuga.

Head ööd.

09.09 (kolmapäev)

Suundusime linna põhieesmärgiga Bernardile parandamiseks saag viia. Enne aga netiaeg kontoris ning mõningad vajalikud käigud Cayennes. Lõpuks nägime päris oma silmaga ära ka uue ilmakodaniku Luka, kes siis on juba tervelt 9 päeva vana. Viisime kingituseks ka helesinised tennised, mis talle küll esimesed pool eluaastat ilmselgelt liiga suured on, aga no ikkagi :). Jube muhe väike tegelane…silmad nii pruunid ja läikivad. Olekski võinud teda sinna vaatama jääda. Süles ei olnud ma kohe väga pikka aega nii väikest last hoidnud.

Poodi suundudes aga saime halva uudise osaliseks. Nimelt oli kellaajast olenemata pood suletud..kohe nii suletud, et isegi värav oli kinni pandud. Juhuslikult seal värava juures kohatud mees rääkis küll midagi juhtunust, aga oskasime sellest välja lugeda ainult nii palju, et pood on homseni kindlasti kinni. Pole küll päris kindel, aga tundus nagu oleks mees midagi vargusest rääkinud. Suundusime siis lihtsalt järgmisse poodi, mille avamiseni oli natukese aega…tegime selle ajaga Rouras väikese jalutuskäigu ning peab tunnistama et terve siin oldud aja jooksul polnud ma tänaseni selles kodule kõige lähemas külas ringi jalutanud. Polnud näinud kirikut, jõekallast, surnuaeda…häbi lugu kohe eks. Aga on täitsa tore väike külake meil siin.

Head ööd.

10.09 (neljapäev)

Oleks teinud täna algust puude põletamisega, aga ootame aega kui siin turistide külastustel on nädalake vahet. Seega siis saime taaskord ootamatult ühe puhkepäeva võrra rikkamaks. Küll otseselt tööd ei saanud tehtud täna, aga küll sai selle peale mõeldud ning väikseid plaane peetud. Lihtsalt et teile ei jääks muljet, et me siin ainult puhkame :).

Streikida neile ikka meeldib. Eile näiteks streikisid kõik siinsed nö hiinakad ehk siis hiinlaste poolt peetavad väikesed poekesed. Ja mille vastu streikisid? Varaste vastu :). Just nimelt. Kuskil Cayennes oli ühte hiinakat röövitud eile lõuna paiku ja siis otsustasid kõik nutikad poepidajad, et nüüd hoiame oma uksed täna tund aega kauem kinni ja streigime varaste vastu. No tere tali.

Head ööd.