15.05 (reede)

Äratus kell 5, et hommikul linna saada. Pole paha ja sellega võib isegi ära harjuda kui õhtul õigel ajal magama minna.
Siinne hääletamiskultuur on Euroopa omast veidi erinev. Head autojuhid, kes hääletajaid siin peale võtavad on justkui tasuta taksojuhid...rohkem kui Euroopa omad. Selles mõttes, et siin tahab pea iga mees, et teda viidaks linnas täpselt mingi konkreetse maja ukse ette. Üheks põhjuseks, miks nii palju hääletajaid siin tee serval pöidla üles tõstab on see, et bussiliiklus jätab väga suuresti soovida. Pole mingeid kindlaid graafikuid...bussid (enamjaolt väikesed mikrobussid) sõidavad siis, kui need täis on ja hinnad on ka hirmkallid. Vahemaa, mille eest Eestis maksab täispilet kuskil 150 krooni, tuleb siin selle eest välja käia kuskil 500 krooni. Sürr eks. Pole siis ime, et igal hommikul emad oma väikeste sülelastega linna hääletavad. Ega see hääletamine just kõige turvalisem liikumisviis ei ole (seda ka Euroopas eks)...Frederic näiteks jäi ühel korral telefonist ilma, kui ta ühte hääletajat vedas.
Põhjus, miks kohalikud mehed kogunevad poodide ette oma õllet nautima on see, et pole lihtsalt baare, kuhu minna. Kui nüüd järgi mõelda, siis ma pole tõesti linnas näinud eriti palju baare. Restorane ja väiksemaid söögikohti ikka leidub, aga need on ikka rohkem sööjatele mõeldud. Niisiis jah on see tavaline, et nö baari mängitakse poodide parklas. Ja selline asi nagu vanusepiirang alkoholi ostmiseks hakkas siin Fredericu jutu järgi alles paar kuud tagasi kehtima. :D müstika. Enne seda ei olnud mingit vahet. Nüüd aga on piiriks 18 eluaastat nagu enamasti mujalgi.
Üllatusi siinse elu kohta ikka jätkub ohtralt :D
Head ööd tänaseks igatahes siis.

16.05 (laupäev)

10 joogatajat jõudsid meile siia juba kell 8 hommikul. Kuna Utit ei ole praegu, siis aitasin mina terve päeva jooksul neile süüa viia ja koristada. Hommikusöögid on neil lihtsad...kohvi/tee/kakao, mahl, sai, või ja moos. Lõunaks said nii nemad kui ka meie riisi ja rummi kastmega kana...mis muide oli vägaväga hea. Õhtuks siis spagette hakklihakastme ja salatiga. Muidugi jäi enamus toitu järgi turistidest...meile sobib see hästi, sest selle allesjäänud söögi saame me ise ära süüa :).
Peale lõunasöögi serveerimist jõudis siia minu autoga Bernard, kelle ma pidin Cayenni tagasi viima ja siis peale seda lennujaama minema. Kõik oli ilusti graafikus ja lennujaama jõudsin isegi õigel ajal...või noh sellel ajal kui lennuk oleks pidanud saabuma. Tõsiasi aga oli see, et lennuk jäi alguses 30 minutit hiljaks oma maandumisega ja siis peale seda läks terve igavik, et reisijad oma pagasi kätte saaksid. Lõpuks ootasin ma lennujaamas kokku 2 tundi...justjust. Hea oli, et ma raamatu kaasa võtsin. Inimesed on saabuvate lendude ukse juures ikka kordi rõõmsamad :). Tore oli näha laste nägusid, kes oma ema või isa ootasid ja neid läbi uste kasvõi korraks nägid. Lõpuks hakkasime siis tagasi suunduma..vahepeal veel poest läbi. Täna oli siin mägiteel olnud mingi rattavõistlus...nimelt koju sõites tuli meile vastu suur hulk autosid, kellel olid rattad katusel. Ei ole mina varem sellel teel nii palju autosid näinud. Täna ei puudunudki siit ka mootorrattad. Üks rattur hakkas teisest möödasõitu tegema ja ei jälginud üldse, mis tall vastu tuleb...kaldus julgelt vastassuuna vööndisse, aga õnneks peale kiiret signaali ja häid pidureid lõppes kõik hästi. Nüüd saan aru, miks Frederic väldib nädalavahetustel siin autoga sõitmist. Ilge närvide kulu ikka.
Õhtul kuulsin veel Eva reisi jutte. Oli ta siis 2 nädalat kruiisilaevaga Itaalia ja Kreeka lähedal tiirutanud. Nägin ka mõningaid pilte...vägaväga ilus ikka. Kreekasse tuleb endal ka ikka kunagi jõuda. Aga ega palju ei jõudnudki rääkida, sest väsimus oli suur.
Head ööd.

17.05 (pühapäev)

Neid joogatajaid on siin nii palju, et Eva oli sunnitud öösel minu toas magama. Õnneks üks voodi jäi veel külastajatest üle :). Aga nende joogatajate programm siin nendel kahel päeval oli küll väga tihe. Aroomiteraapiaid, asanaid, meditatsiooni ja kõike muud ikka söögi alla ja söögi peale. Kui peale aroomiteraapiat neile lõunat serveerisime siis oli imehea lõhn seal üleval...kõik need erinevad taimed ja õied.
Tänu külastajate väiksele söögiisule saime täna lõunaks süüa spagette imehea koorekastme ja hakkliha kastmega, mida nad eile sõid. Terve hommikupooliku ma unistasin sellest :). Ikka väga hea oli. Hiljem puuviljasalatit ka veel. Lõunatasime kõik koos ja Eva rääkis veel oma reisist meile.
Käisime täna taaskord ühe kose juures. Ei teadnud ei mina ega Evat, et tark mõte oleks ujumisriided selga panna. Nüüd on teada, et kui kuskile Florenciga läheme, siis seal on vett ja saab ujuda :). Aga väga tore oli see retk. Teepeal näitas ja rääkis Florence meile igast erinevatest asjadest, millest mina vähemalt ei olnud teadlik. Näiteks näitas ta meile ühte puud, kuhu tuleb teha sisselõige nii, et mahl voolama hakkaks...kui mahl on muutunud valgeks ja kõvaks, siis saab seda edukalt kasutada tule süütamiseks. Siis näiteks saime teada, et alati kuskile kasvõi väiksemale retkele minnes tuleb kaasa võtta välgumihkel (et ära eksides saaks lõket teha), nuga ning üks vahend millega saab näiteks maohammustuse korral mürgi välja imeda. Varem olen mina nendest asjadest ehk heal juhul noa kaasa võtnud :). Hea teada nüüd. Veel näitas Florence meile ühte puud, mida saab hästi kasutada nö trummina...selles mõttes, et kui oled ära eksinud, siis pulkaga vastu selle puu tüve tagudes kuuleb seda häält kaugele.
Head ööd.