26.05 (teisipäev)
Olin just hommikul linna sõites jõudnud mõelda, et ei ole veel väga näinud Eva lõunamaist temperamenti. Eks kätega vehkimist ole ikka. Aga täna see siis juhtus, kui Dantel suutis Eva üle piiri viia. Nimelt räägib Dantel pidevalt, et ta on ikka nii väsinud ja ei tahaks paar päeva niisama linnas olla, samas kui tööd on veel teha nii et lõppu ei paista. Aga täna siis jah kontoris....vaatasin parasjagu enda kirju üle ja kuulen, kuidas Eva hääl muutub kõrval korteris järjest kõvemaks. Lähen siis asja uurima...Eva räägib ikka järjest valjeneva häälega ja Dantel oskab selle kõige peale ainult naerda, mis muide ei tee Eva tuju kohe kuidagi paremaks. Sõnad, millest aru sain olid : väsimus, töötama, see ei ole võimalik, ma ei saa aru. Võib välja lugeda, et Dantel sai korraliku peapesu ja kõigele sellele lisaks veel tuletas Eva talle kogu laiskuse jutu peale meelde, kuidas meie pidime eelmisel nädalal tema tööd tegema, mis ei olnud just kõige lihtsam. Ühesõnaga jah sain täna näha Eva lõunamaist temperamenti....käed teevad õhus kõikimõeldavaid liigutusi ja sinna juurde muidugi pidev silmade pööritamine ja ohkamine. Mina aga seisin kõrval ja ei hakanud oma nina sinna toppima. Niipalju kui siis ainult proovisin aru saada, mis toimub :).
Iguaane näeb siin järjest rohkem ja sama lugu on ka prussakatega. Üks suurem prussakas on juba 3 päeva tualetis passinud ja ära ei kavatsegi minna. Aga iguaanid on nii ilusad, et võtaks kasvõi koduloomaks endale siin ühe.
Head ööd.
27.05 (kolmapäev)
Palju õnne Pokule sünnipäeva puhul :).
Isikliku mancheete omamine ei tee sind automaatselt džunglis targemaks nagu võiks arvata eks :). Soetasin endale ka siis lõpuks selle vajaliku riista 18 euro eest. Ei võtnud kohe kõige suuremat...ikka keskmise variandi praegu. Aga siis hiljem sellega esimesi raiumisi džunglis tehes kõndisin vapralt suurde ämblikuvõrkku :). Mancheete ise on hea...kerge ja terav ning teeb oma tööd hästi. Küll aga tuleb mul endal natuke harjuda sellega...ei ole ikka niisama, et vehid mancheetega ja puud langevad su ees maha.
Hommikul linna suundudes viisin Eva kontorisse ja ise läksin Bernardi juurde, kes pidi Fredericu autot parandama. Bernard on siis see mees, kes aitab meid igast erinevate asjadega...näiteks autodega, parandab pumbasüsteemi kui midagi valesti, tunneb seda elektri värki ja on üldse üks suhteliselt kuldsete kätega mees. Küll aga läks täna arvatava ühe tunni asemel hoopis 3. Pidin kell 11 Cyrillile kooli järgi minema, aga sellel ajal oli veel auto parandamine väga pooleli...seega läksime Bernardi autoga kooli ning viisime Cyrilli kontorisse kuniks auto korda saab. Tunnike veetsin veel siis Bernardi juures....kuni tema autot parandas (minu autovõhiku pilgu läbi vahetas ta tagumiste rataste juures olevaid amorte, aga no mida mina ka autodest tean, eks) vaatasin mina, kuidas kaks väikest tüdrukut (kui õigesti aru sain, siis Bernardi tütred) omavahel asju klaarivad. No ikka nii et 9 aastane proovib rahulikult olla ja siis 4 aastane ei anna talle kuidagi rahu :). Tore oli mul igatahes ja aeg läks taaskord lennates. Enda üllatuseks avastasin termomeetri pealt, et varjus on 30 kraadi...ja see ei tundunudki nii palav.
Vabandan eelnevate eksituste eest, aga köögis elavad mul gekod mitte sisalikud. Igal õhtul kogunevad nad minu wc ukse kohale, et seal siis ennast kergendada. See on veider vaatepilt. Nimelt lasevad nad enda tagumised jalad seina küljest lahti ja ajavad saba püsti ning siis teevad oma toimetuse ära. Sellel ajal ise ainult kahe esimese jalaga seinast kinni hoides.
Head ööd.
28.05 (neljapäev)
Ikka päikesepaikselised hommikud. Pilved varjavad päikese muidugi ainult selleks ajaks kui mina ennast lõunapausi ajal päevitama sätin. Täna peale lõunapausi suundusime Evaga taaskord uurimisretkele..ehk siis kõnnime mööda siinseid lähedal asuvaid metsaradu ja vaatame, et mis taimi siin on, korjame paar näidist ja kui need osutuvad õigeteks ehk meile vajalikeks siis läheme sinna kohta tagasi kunagi hiljem.
Oii kui hea on kella poole 6 ajal džunglist välja tulles tunda mõnusat küpsetamise lühna köögist. Pistsime Evaga kohe ninad kööki ja lunisime Fatimalt endale ka natuke praesaiu kaneeliga...väga mõnus. Praegu on taaskord see magusalaine mul peal...no mis muud saab olla, kui nädalaga on kõik kodust saadetud shokolaad otsas :D. No see lihtsalt sulab suus ja ei seisa kuidagi külmkapis.
Ütlemata tore kui nö oma tanklas sind ära tuntakse ja nime ka veel teatakse :). Siin on nimelt tanklates nii, et automaatide juures on spets mehed selleks, et sa ei peaks ise autost välja ka tulema. Ütled aga palju kütust tahad ja siis maksad talle raha sealsamas. Kuna meil käib maksmine jällegi allkirjaga, siis pean ma niikuinii autost välja tulema ja ausalt öeldes ei ole ma veel harjunud mõttega, et see kõik minu eest ära tehakse. Tavaliselt on seal selle diisli automaadi juures alati sama mees, kes teab, et ükskõik mis autoga ma tulen, siis alati on vaja paak täis panna ja et ma maksan allkirjaga. Alati siis nö maksma minned lehvitavad omanikud mulle oma kontorist, mis asub just leti taga ja mille uks on alati avatud. Omanikud on siis kaks venda. Väga muhedad sellid igatahes :).
Üksikuid rändajaid siin ikka vahepeal kohtab. Küll jalgsimatkajaid kui ka rattureid. Täna just sõitsin mööda ühest ratturist, kes oli ilmselt pikemal reisil...ratta taga oli väike järelkäru, millel lehvis uhkelt Prantsusmaa lipp. Toredaks üllatuseks nägin, et selle järelkäru peal oli väike päikesepatarei paneel. Ühe ränduri tagasihoidlikud vajadused ilmselt rahuldab selline väike paneel küll ära.
Head ööd.
29.05 (reede)
Palju õnne Miinale sünnipäevaks :).
Hommikul suundusime taaskord väikesele uurimisretkele Gabrieli jõe äärde, et vaadata, mida seal leidub.
Siin siis taaskord väike nimekiri taimedest, mida vahepeal korjanud oleme:
• Aspidosperma cruentum
• Bidens cynapiifolia
• Blechnum serrulatum
• Tripogandra serrulata
• Peperomia pellucida
• Apeiba tiborbou
• Costus arabicus
Täna taaskord rõõmustas näljaseid hingi Fatima, kellel oli valminud riis ning läätsekaste ning grillitud vorstid. Poleks arvanud, et mina kunagi läätsesid söön, aga no never say never eks. Väga hea oli muidugi. Lugesin taaskord neile ette asjad, mida ma olen hakanud alles siin sööma. Osasid asju ilmselt tänu Fatima kokandusoskustele :).
Väsitav aga edukas töönädal selja taga. Nüüd aega nädalavahetusel ennast välja puhata.
Ilusat ööd.
laupäev, 30. mai 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar